Teetülid Kuusalus: põhjuseks naabrite jonn, aga ka riigi kunagine valearvestus (71)

2018. aasta märtsis takistas Kuusalu vallas maaomanik oma auto risti teele, et takistada naabreid sealtkaudu koju sõitmast. See juhtus Pudisoo külas ja möll naabrite vahel kestab tänaseni. Rätsepa kinnistuomanik pani oma maad läbiva tee, mille taha jääb 7 majapidamist, kinni. „See on ainuke tee, tupiktee, muudmoodi ma oma koju ei saa,“ ütles saates Pudisoo külaelanik Peeter Kapten.

Kinnistuomanik Kaili-Helina Kolts ei nõustunud kaamera ette tulema ja nii kasutas „Pealtnägija“ kahe aasta taguseid klippe. „Miks peab minu tee peal sõitma, kui märk ütleb, et ei tohi?“ küsis Kolts juba siis. Ajaloolise külatee lõik kulges Koltsi maal ja oli vallaga sõlmitud lepingu alusel avalikus kasutuses. 2017. aastal lõpetas naine lepingu ühepoolselt, põhjuseks see, et vald ei hooldanud teed kokkulepitud määral. „Nad ei vaielnud sel teemal üle aasta. Kui nüüd teatasin, et panen tee kinni, siis nad hakkasid vaidlema, aga nõue on aegunud. Asjaõigusseadus ütleb, et valdust saab tagasi nõuda ühe aasta jooksul,“ rääkis juristiharidusega Kolts toona.

Kolts võttis omavoliliselt maha jupi RMK metsa ja rajas sinna alternatiivse tee. „See on kõige hämmastavam, et läbi Lahemaa rahvuspargi ja sihtkaitsevööndi on rajatud teelaadne moodustis. Maha on võetud mände ja sõidetud roopad sisse,“ ütles „Pealtnägijale“ Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. „Kuidas on võimalik, et keegi võtab Lahemaa rahvuspargis väikese kopa ja hakkab lihtsalt teed tegema, ilma, et ta oleks saanud loa või kooskõlastuse?“ küsis ka Pudisoo küla elanik Kairit. Asi oli seda hullem, et vähegi niiske ilmaga muutus alternatiivne tee pea läbimatuks mülkaks.

Esiti pani Kolts oma teeotsa kinni ketiga, hiljem lasi sinna tuua kivihunniku. Vald andis Koltsi seepeale kohtusse ja sai esmase õiguskaitse, ehk naisel tuli tee uuesti avada. 2018. aastal tellis vald kivide minemaviimiseks ekskavaatori ja kutsus kaasa politsei. Kopa lähenedes ajas maaomanik oma maasturi teele risti ette, istus autos ja filmis toimuvat. 5 tundi väldanud vastasseisu lõppedes andis Kolts alla, kopp tõstis kivid eest ja tee oli taas avatud. Järgnevatel kuudel andis naine igati mõista, et teel sõitmine on mittesoovitatav – ta ehitas aia ringi nii, et tunduks, nagu sõidetaks kellegi hoovi, kus koerad hauguvad ja pani välja sõitu keelavad sildid.

Külaelanikud rääkisid, et pärast tee taasavamist algas tõeline terror, mistõttu paigaldas ta oma autosse lausa enda kaitseks pardakaamera. „Veebruari alguses sõitis Kairit hommikul mehe ja lastega kooli, kui Koltsi elukaaslane ühel hetkel nende järel sõitma hakkas ja väga lähedale sõitis. „Kui ta juba väga meie auto lähedal oli, vajutas mu abikaasa [pidurid] blokki. Seepeale tegi ta meist möödasõidu ja jäi teele seisma, et me ei saaks edasi sõita.“ Kairiti abikaasa ei saanudki naabrist mööda sõita ja kooliminek venis, kuni blokeerija lihtsalt alla andis. Külavanema teeotsale ilmusid aga ühel õhtul kalmuküünlad ja jaanuari alguses avastas külaelanik Peeter Kapten, et tema aed oli kaetud värske väetisega. „See oli koerasitt, mis mulle aeda loobiti,“ rääkis Kapten.

Kairit rääkis ka, et mõnikord ilmus tema maja taha naabri auto. „Nad lükkavad oma tuled meile maja peale ja kuulavad muusikat. Kui ma esimest korda läksin küsima, et miks sa siin oled, ütles ta, et ma ei jaksa koju sõita ja ma võin siin olla. Ta võibki seal olla, aga see on piisavalt häiriv, ka laste jaoks.“ Kolts süüdistusi sisuliselt ei kommenteeri ja ütleb vaid, et tegelikult terroriseerib küla hoopis teda – et tema maal räusatakse, lastakse akendesse valgust ja blokeeritakse teed. „Täna ei ole mul enam millestki rääkida. Üht ma ütleks – kõik need inimesed, kes käivad minu kinnistul, kellele ma olen eelmisel sügisel kirjutanud, et ma tulen ka nende kinnistutele. Kõigi nende kinnistutel ma käin edasi, täpselt nii palju kordi kui minu kinnistul.“

Külaelanikud soovivad, et vald sekkuks ja selle tee sundvõõrandaks. Vallavalitsus sai aga alles hiljuti ühes teevaidluses riigikohtus valusad vitsad. 2016. aastal kajastas „Pealtnägija“, kuidas Pudisoost 15 kilomeetri kaugusel Kolgakülas pani autoremonditöökoja omanik kinni oma krunti läbiva eratee, mistõttu inimesed pidid kojusaamiseks auto jätma kodust palju eemale või sõitma üle põllu. „See ei ole avalik tee. Ma olen selle ostnud ja minu käest peab selle ära ostma,“ ütles toona teeomanik Jaan Latik. Vald võttis eratee jõuga avalikku kasutusse. Latik sai aga ka riigikohtus õiguse. „Päris kinni ma ei pane, ma arvan, et panen tasuliseks,“ ütles Latik nüüd, mis plaanid tal teega on.

Selgub, et kohtuasjas said otsustavaks vormistusvead. Sundvalduse seadmine oli kohtu sõnul põhjendatud, kuid selle tegemise viis vale ja seetõttu sai Latik õiguse. Seadus, mille alusel omavalitsus tee hõivas, on tänaseks tühistatud, sest sellega oli liiga palju sarnaseid probleeme. Latik on nõus oma tee omavalitsusele maha müüma, kuid küsib selle eest 50 000 eurot. „Selle teejupi pikkus on umbes 50 meetrit ja meie nägemuse järgi on hind, mida Latik soovib, ülekohtuselt kõrge. Oleme teinud ka oma pakkumise, aga ta on selle tagasi lükanud,“ ütles vallavanem „Pealtnägijale“.

Üheksakümnendate alguse maareformi käigus jätsid paljud omavalitsused hulga teid eraomanikele - ühelt poolt protsesside kiirendamiseks, teisalt aga teede hoolduse-haldamise kulude vähendamiseks. Nüüd on teevaidlused aga paisunud nii suureks, et annavad kohtutele korralikult tööd. „Kui algas maade erastamine ja tagastamine, oleks iga omavalitsus pidanud olema valvel ja mitte kunagi kellelegi tagasi andma või laskma erastada maad, mida oli tegelikult vaja mingiks avalikuks kasutuseks,“ leiab Latiku advokaat. „Kui see viga ükskord tehtud sai, tuleks nüüd aru saada, et see maa on tema oma, kellel see lubati erastada, ja temast ei saa nii üle sõita.“