Foto: Aldo Luud
Inimesed
4. märts 2020, 17:22

Karl Robert Saaremäe: „Olen ikka rokkstaar ka olnud, aga jõuan praegu sinna, et rokkstaar minus sureb. Õnneks mitte koos minuga.“ (1)

„Mul käib see tunne vist hooti, aga praegu tahaksin pigem inimeste eest ära kaduda,“ tunnistab näitleja Karl Robert Saaremäe kergelt muiates. Tõsi, enne ja pärast „Talve“ esilinastust on ta jaganud intervjuusid vasakule ja paremale ning lasknud end igast küljest pildistada. Kord kolleegide, kord fännide embuses. Iseasi, kas tal kadumine võimalikuks saab, kui „Pangaröövi“ esietendus Vanemuise teatris on kiviga visata.

„Mul käib see tunne vist hooti, aga praegu tahaksin pigem inimeste eest ära kaduda,“ tunnistab näitleja Karl Robert Saaremäe kergelt muiates. Tõsi, enne ja pärast „Talve“ esilinastust on ta jaganud intervjuusid vasakule ja paremale ning lasknud end igast küljest pildistada. Kord kolleegide, kord fännide embuses. Iseasi, kas tal kadumine võimalikuks saab, kui „Pangaröövi“ esietendus Vanemuise teatris on kiviga visata.

„Praegu just saangi kaduda,“ lööb ta näost särama. „Loen hommikuti raamatut, söön putru, lähen proovi, lõuna paiku püüan trenni jõuda ja seejärel jätkuvad proovid – õhtuks olen väsinud ja kukun magama. Olengi kadunud!“

Elustiil, mida Karl Robert (27) praegu Tartus harrastab, on kontrategevus kogu melu peale, mis võiks teda „Talve“ ilmumisega seoses ümbritseda. „Eks sinusoid liigub üles-alla, ent praegu on küll pigem rahulik,“ tõdeb ta ja kirjeldab, et sattus just kuulama Meelis Oidsalu ja Andri Luubi raadiovestlust, kus muu hulgas pajatati inimese välisest kuvandist. „Üks on justkui kuvand, mida sa lood ja teine on see, kes sa päriselt oled. Nemad jõudsid oma vestluses turunduse ja reklaamini – kui ma reklaamin midagi, siis seda, mis mul on. Aga kui ma turundan, siis võib-olla seda, mis ma tahan, et ma oleksin,“ toob ta näite tarkade meeste mõttekäigust, mis talle korda läks.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99