Presidendi vastuõvtt 2020, Keit Pentus-Rosimannus
Anu Saagim | Video: Rauno Vahtre 26. veebruar 2020 12:31
Seekordne presidendi pidulik vastuvõtt toimus Viljandis. Kersti Kaljulaid keskendus oma kõnes põhiliselt Eesti sisepoliitikale ja seda tulises kriitikavõtmes. President võttis appi Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Andrese ja Pearu prototüübid, sest nende tüpaaže ja kaklusi näeb igapäevaselt ka Toompeal.

Seltskonnamelus tõusis põhiteemaks siiski kontsertetendus „Igal linnul oma laul“, mis viis tagasi maailma loomise aegadesse ning näitas linnuallegooria kaudu inimnäo peegelpilti. 

Meie panime ka külalised avalikustama, kes nad linnumaailmas oleksid.

„Mina olen kotkas,“ teatas Savisaar.

„Mina olen ronk,“ ütles muusik Jaanus Nõgisto enesekindlalt.

Perekond Vaarik ristiti paabulindudeks. Isa Andrusest sai vana paabulind – „Olin kindel, et minust saab tuvi või kana“ – ja tütar Martast noor paabulind.

„Arvan, et olen mingi selline värvuline,“ kostis Anu Raud tagasihoidlikult.

„Mõnikord olen kalkun… Mitte kalkun, vaid toonekurg,“ vastas riimimeister nublu, kodanikunimega Markkus Pulk.

„Mina olen ikkagi Tallinna linnapea,“ märkis Mihhail Kõlvart poliitkorrektselt.

Tuliseks vaidluseks kiskus aga president Toomas H. Ilvesega, kes võrdles ennast öökulliga. „Aga mitte soome keeles.“ Rahvapärimusest on siiski teada, et tegu „totaka“ ja „lolli“ linnuga. Lisaargument on nagu varnast võtta zooloog Aleksei Turovski sulest ilmunud teosest „Loomadest, armastusega“: „Õigupoolest on lollimat sulelist väga raske leida, kui võtame aluseks võime olukorras kiiresti orienteeruda.“

Keit Pentus-Rosimannus on enda arvates kotkas

Keit oli tänavusel presidendiballil üks säravamatest linnukestest, üll disainerite Liisi Eesmaa ja Tanel Veenre ühislooming. "Kuna seekord oli presidendi kõne ja kontserdi kõige olulisem teema loodus, siis minu kleit oma uhke marjakobara ja erkrohelise värviga sobib tänavusele vastuvõtule hästi. Olen väga rahul. Kui peaksin linnuriigist oma lemmiku valima, siis loomulikult tahaks ikka kõige parem linnuriigi esindaja olla. Mina pean ennast kotkaks."

Presidendi vastuõvtt 2020, Keit Pentus-Rosimannus Foto: Erlend Štaub

Kotkad on suured röövlinnud, kes kõik kuuluvad pistrikuliste seltsi ja neist enamik haugaslaste sugukonda, selgitab Vikipeedia. Eestis võib leida kuut liiki kotkaid: merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas ehk maakotkas ja kalakotkas. Lisaks neile on eksikülalistena Eestis kohatud veel nelja liiki kotkaid: raipekotkas; kaeluskotkas, stepikotkas ja kääbuskotkas.

Staarzooloog Aleksei Turovski on mitmetes intervjuudes maininud, et tema erilisteks lemmikuteks on must raisakotkas ja kaeluskotkas. "Raipetoidulised kotkad elavad teistest kotkastest kolm-neli korda kauem. Selle peamine põhjus on toidu seedimiseks kulutatav energia. Korralikult laagerdunud raipe seedimiseks kulub hulga vähem energiat kui toore toidu puhul, kuna raibe oleks just nagu eelseeditud," kõneleb Turovski. "Aga suure looma raibe on haruldane saak ja see sunnib raisakotkaid koostööle," lisab ta.    

Kahjuks jäi küsimata, millist sorti kotkaks peab ennast Keit.