Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas „Karujaht Pärnumaal“ Tartus laineid lõi

Teine ja esimene säilunud Eesti mängufilm (Johannes Pääsukese filmitud) oli poliitiline pila Pärnu linnavalimiste pihta. Hoia Ronk (Karl August Hindrey) kirjutas: „Kinematografis  etendati rahva suurel osavõtmisel Pärnu karujahti. Kui Tartus selle filmi tarvis ülesvõtmisi tehti, siis kiitis saksa leht oma süütuses seda ülesvõtmistegevust ja talle meeldis väga see suur apparat, mida karu kinnivõtmiseks käima pandi. Kiitis vahvaid küttisid ja ei aimanudki, et see nali Pärnu valimistele ja sellele eelkäivale protsessile (ajakirjanik Jaan) Karu vastu oli pühendatud. Aga nüüd tuli välja, et kinos (linnapea Oskar) Brackmanni pilgati ja seda ei tohi olla...Seda kinodramat on kõvasti kääridega kärbitud, paljud nendest kohtadest välja jäetud, mis sakslaste võidurõõmu sekka kibedaid tilku võiksid valada. Pärnusse ei ulatuvat meie kodune pildidraama üleüldse mitte.“ 

Brackmann võib nüüd koos oma linnavalitsusega rahulikult magada, kirjutab Hindrey, et tsensuur sakslaste kaitseks välja astus.