Oma aasta tähtsaimat kõnet alustas president ebatraditsiooniliselt vemmalvärsiga, mis iseloomustas värvikalt eelmise poliitika-aasta karme üleelamisi. Mammile meeldis, kuidas riigipea võttis oma kõne keskseks teljeks „Tõe ja õiguse“ peategelaste, Andrese ja Pearu omavahelise kemplemise. Kuidas Andres pingutas töötades naba paigast ja Pearu pani muudkui jalga taha.
Kurblooline on see, et niimoodi edasi liikuda pole kuigi lihtne. Kui Pearude kindel kavatsus muidugi polegi Eesti arengule jalga taha panna. Kahetsusväärne, kui see niimoodi on ja loodetavasti leiab riigikogu endas peagi jõudu see kemplus mingil viisil ära lõpetada, et taas tulevikku pürgida. Ehk nagu president oma kõnes Lennart Meri sõnu appi võttes ütles: „Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga kaasas käib, käib natukene kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid küsimusi, neid lahendusi, mida elu talle ette seab.“
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid