80-ndatel yhel Trio kontsertil naersin nende naljade peale nii,et löualuud läksid paigast ja suud ei saanud ilma arsti abita kinni...sain trauma.Milline mälestus, kahju,et läksid taevasse ingliks Mihkel.
Head reisi Kuldne poiss, lähedastele sügav kaastunne. Kasvasin üles ju nende poistega, küll sai ikka lindistatud nende lugusid ja lõpmatuseni kuulatud, tõelised eestlased. Tänapäeva ; staarid; on nende poiste hale vari, ega see ei tee sinust veel lauljat, kui sa koorid end alasti ja inised võõramaa keeles.
Kahju. Mu isa sõnul olevat Smeljanski juba poisikesena Pärnus olnud küllaltki silmapaistev oma rõõmsa olemisega. Linn ju väike, kus nõukogude ajal igaüks tundis igatüht. Ise mäletan teda kogu aeg sellise heatujulisena. Tagasihoidlik, kuid temast õhkus südamest tulevat rõõmsust kui tänaval vastu tuli.
Aasta oli ehk 1978 ja mina koolilaps. Stagna-aeg ja Haapsalu lossiplats. Esinejaid oli teisigi, aga lapsele jäid igavesti meelde Kuldse Trio liikmete sulinäod. Need näod ja laulud olid nagu kuskit teisest ajast, ei sobinud kokku muuga. Eks nad olid näitlejad ja koomikud Jumala armust, nagu pipar ja sool sellel hallil ajal.
Kuldsele triole lisaks on ta eredalt meelde jäänud ka kahes etenduses, "Suerdiskor", kus mängib Leonard Brazilit, ja "Linnud" pereisa Nat Hockeni rollis, need ka err´i arhiivis olemas.
Kurb, oli ju, küll kaudselt, osake ka minu elu helgemaks tegija nii laulude kui mängitud rollidega.
Tänapäeva muusikud on äärmiselt publikukauged. Teevad mingeid saateid omakeskis, aga publikule hinge pugeda ei oska, aga jah ega see muusikagi kõlba mitte kuhugi. Kuldsed poisid on legendid. Ja nad polnud ju tegelikult muusikud, vaid näitlejad. Tänapäeva muusikud käivad igasugustes koolides, võtavad klaveri ja laulutunde, aga kuulata ikka neid ei taha.
Minule meeldis M. B. "Koera süda" . Koer oli ka väga hea: kogu vene sõjaväe ja muu nõukogude totrus tuli jälle meelde. Ma sain elamuse! Lihakala! Nüüd on meid vallutanud uued totrused --- kogu oma värvikuses. Kes neid nüüd naljaks mängima hakkab?
Mees läks puhkusele, rahu talla!
Nimekaimu omastele ja sõpradele kaastunne.3 aastat nooremele Mihklile meenub Vanamuises etendunud SUPERDISKOR.Kord elus vestlesime ka omavahel.Sõbralik ja muhe mees.Puhka rahus.
Võind jah päevakese veel kannatada, oleks auraha ikka kätte saand. (Ärge pange pahaks, ega ma iga kadunukese teemal aasi, aga tema üle ehk võib, ta sai naljast aru)
Meelelahutajad on justkui väike osa meie igapäevaelust, meie maailmast, kes pakuvad häid emotsioone. Mihkel pakkus häid ja positiivseid emotsioone kuhjaga, ta oli osa paljude inimeste maailmast. Tänasest, kus teda enam siin ilmas ei ole,on minu ja paljude teiste maailm muutunud, sest osa sellest on kadunud, hea osa paraku.
Aitäh sulle Mihkel, jääd mälestustesse ja muusikasse igavesti, puhka rahus!
et siin tõtt ei tohi kirjutada, ainult ülista taevani. Aga see, mis ta Mati kohta ütles, on tõsi ja televiisoris nähtud, nii et võite maha vaikida kui tahate, aga olematuks küll ei tee.
käis kül vastukarva kui ta oma endist ansamblikaaslast Mati Murumaad usuhulluks sõimas ja ei tahtnud tast enam midagi kuulda, Mati on elu ja tervise juures, elab päikselises Floridas, aga Mihkliga on nüüd nii nagu on.
Kui tervist enam pole ja oma kontserdil peab esinema istudes, polegi ehk elu enam suurim kingitus, aga ta ise tegi oma ereda isiksusega elule küll suure kingituse.
Selles ütluses ei ole midagi halba, kunagine kaastunde väljendus kui kaks inimest on kaua koos elanud või koos tegutsenud nagu sokipaar ja kui üks neist kaob, jääbki järgi üks vana sokk. Tänapäeval see mõiste devalveerunud tänu kiirele kokku-lahku minekule ja pole ime, et soki asemel mõeldakse sokku.
See oli veel sellel nõukaajal21. veebruar 2020, 14:07
Minu lahkunud ema ikka meenutas ühte Antsla laata, kus kõige lahedam asi oli Kuldse Trio kontsert. Hästi palju nalja sai seal ja rahval oli ülilõbus. Puhka rahus!
seltsimes mjussov- Puhkekodu nr 1521. veebruar 2020, 13:44
Puhkekodu nr 15. Miskipärast meenus kohe see. Ma ei tea, miks. ma ei mäleta sealt muud, kui nautige nautiga armastuse viivu, seda ütles Ly Tedre. Aga Smeljanski meenub selle etendusega seoses.
Aitäh, et olemas olid. Aiäth.
(Armas lahkunu polnud selles superkomöödias mitte Mjussov, vaid varustusagent Zaitsev. Väga hästi kehastas bürokraatiahammasrataste vahele jäänud mutrikest.) Kurb uudis.
Näidendi nimi puhkepäev.https://arhiiv.err.ee/vaata/puhkepaev.
Ly Yedre ei öeldud seda ütles Tiia Kriisa,ehk puhkekodu direktor. Se- se- seltsimees Mjuuussooov!!!!....! hea nali, tasub vaadata.
Rahva mällu jääd Sa laulu-ja naljamehena. Mul aga alatiseks meeles Su teatrirollid "Linnud", "Kardemoni linna rahvas", "Tõlkijad", telelavastus "Puhkepäev", film "Halastajaõde". Sinus oli lüürilisust, nukrust. Head teed, tõsine naljamees.
Mulle on Mihkel just eelkõige M. Bulgakovi "Koera Südame" prof Preobraženskina meelde jäänud:
http://arhiiv.err.ee/vaata/koera-suda-1
http://arhiiv.err.ee/vaata/koera-suda-2
KOMMENTAARID (82)