Saund

Eurooplaste ja ameeriklaste erineva maitse tõttu ei lähe muusikalidel siin- ja sealpool ookeani ühtviisi menukalt 

Lauri Liiv: „Kui muusikal on keskpärane, siis see tööle ei hakka ega publikut meelita.“  

Aigi Viira, 22. veebruar 2020 00:01
SIIANI MENUKAS LAVATÜKK: Andrew Lloyd Webberi „Cats“ oli nii Broadwayl kui ka West Endis üks mängitumaid muusikale: New Yorgis püsis see laval 18 ja Londonis 21 aastat. Foto: AP/Scanpix
Kui mullu esilinastus Tom Hooperi lavastatud muusikalifilm „Cats“, kukkus see kolinal läbi. Kiunusid nii muusikalifännid, kuid ahastasid ka need, kes polnud Andrew Lloyd Webberi samanimelist muusikali teatrilaval näinudki. Ehkki karmim kriitika viitas filmi inimkasside õõvastavale väljanägemisele, põhjustas muusikalisõprades tohutut pettumust hoopis tõik, et filmi tarbeks muudeti nii „Catsi“ lugu kui ka tantse.

Muusikalikaugete suust kostis ka karjeid „Mõttetu muusikal!“, ehkki „Catsi“ suhtes on säärane määratlus ilmselgelt ebaõiglane ja asjatundmatu. Muusikal, kust on pärit ka üks Webberi kuulsamaid hitte „Memory“, esietendus 1981. aastal Trevor Nunni lavastuses Londonis ja on võitnud ohtralt muusikaauhindu. Leidliku ja vaimuka ülesehitusega „Cats“ koosneb kasside jutustatud lugudest, libreto põhineb inglise kirjandusklassiku T. S. Elioti luuletsüklil „Old Possums Book of Practical Cats“. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

04.01.2020
Koit Toome tahab muusikalirollidest puhata: põhimõtteliselt vaid magad, sööd ja laulad
27.11.2019
Suri muusikalide „Hallo, Dolly!“ ja „Linnupuur“ helilooja Jerry Herman
21.10.2019
Märt Agu teeb koreograafia Broadway muusikalile „Laulev revolutsioon“
01.07.2019
Lauri Liiv: „Kooliajal oli väga tüütu luuletusi pähe õppida.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee