LAPSEVANEMAD NÖRDINUD: üks laps nuttis „Sipsiku“ filmi vaadates lohutamatult! Filmi autorid: äratasime Sipsiku ellu (4)

Ametlikult alles 21. veebruaril esilinastuv lastefilm „Sipsik“ on juba põhjustanud meediatormi – paljud seda eellinastustel näinud lapsevanemad on pettunud ja koguni nördinud, sest nende meelest on Sipsiku helgest, läbinisti positiivsest tegelaskujust saanud hoopis midagi muud. Filmi režissööri Meelis Arulepa sõnul on tegu õpetliku looga truudusest, sõprusest ja ka üksindusest. „See on Sipsiku lugu päris elust meie ümber täna.“

„Läksin nädalavahetusel lasteaiaealiste lastega „Sipsikut“ vaatama ja tegin korraliku vea – ei teinud eeltööd, vaid eeldasin, et Sipsik on läbinisti positiivne ja helge, nagu Lotte,“ sõnab lapsevanem Katrin Pärgmäe. „Aastaid tagasi olin ühe seriaali valmimise juures ja produtsent ütles umbes sellise mõtte: „Kui tahad vaatajat hoida, on põhimõte lihtne: peategelastel läheb kogu aeg halvasti. Nad tahavad head, aga alati tuleb sellest uus jama, kuni lõpuks kõik laheneb.“ Tundub, et „Sipsiku“ loojad on sellest loogikast kinni hoidnud ja tulemus valmistas lastefilmina tõsise pettumuse. Kui jätta välja lühike helge algus, koosnes film üksteisele järgnevatest jamadest, mille vahel olid lootusekiired, mis viisid uue hädani. Suure osa filmist oli Sipsik erinevate asjade pärast mures: õde-vend tülitsesid ja süüdistasid üksteist. Adrenaliini lisasid ohuolukorrad: laste katuselt allakukkumine, Sipsiku segadus autorataste vahel, pääsemine rottide käest, dramaatiline uppumissurmast pääsemine ja nii edasi, mida rõhutasid „kaameratöö“ ja pinev muusika,“ kommenteerib Katrin.