Pohjanheimo: Eesti on kolgastumas – peaminister võiks vähemalt korra nädalas lasta ülikonda pressida. President ei tohiks iialgi kanda pitskleiti! (161)

Presidendi vastuvõtu eel oli moekunstnik Ülle Suurhans-Pohjanheimo külas taskuhäälingus "Uudishimu pole patt", kus rääkis sellest, et Eesti hakkab etiketi mõttes kolgastuma, tuues näiteid Eesti tipp-poliitikutest: "Ma näen kahjuks seda asja tõesti nii. Mis see etikett on? See on kokkulepitud ühiskondlik käitumisnorm. Viimasel ajal me kuuleme üha rohkem sellest, kas me peame sellest kinni pidama? Kas see on oluline? Milleks meile üldse seda vaja on? See tähendab ka seda, et milleks meil üldse käitumisnorme vaja? Miks me peame viisakad olema? Poliitikud ei ole enam viisakad. See peegeldub ühiskonnas vastu. Need on sellise kolgastumise märgid," rääkis moelooja. 

Tema sõnul on üks kolgastumise märke ka see, et kui me räägime oma tipp-poliitikutest, siis üha enam eiravad nad rahvusvahelist protokolli. Käitumisnormid on Suurhans-Pohjanheimo sõnul aga sellise seisuse juures olulised. "Kui me neid ignoreerime, siis me näitame, kas me ei hooli või meil ei ole piisavaltl kasvatust või haridust. Me ei tea, kas selline väljaspoole väljapaistev arrogants teeb meie mainele head."

Moelooja avaldas arvamust ka president Kersti Kaljulaidi kohta, kes tema arvates ei tohiks mitte mingil kellaajal käia näiteks pitskleidis. "Kindlasti mitte! Tal on terve protokolliosakond seal, kes on kursis selliste asjadega. See võibki olla arrogants," pakub ta. 

"Kui me vaatame isegi peaministrit, siis võiks korra nädalas ülikonda lasta ilusti pressida. Teistest ministritest ei hakka isegi rääkima! Ministrid on praegu kõik mehed, istuvad palju, ülikonnad on hooldamata, püksid on pressimata. Tuleb nagu varustada," leiab Suurhans-Pohjanheimo. "Sellise ameti peal ei saa sa ühe-kahe ülikonnaga hakkama. Sul peab olema pükste tagavara, ülikondade tagavara. Alati puhas pluus võtta kohe, kui vaja. Kas autos, sahtlis. Tegelikult see torkab silma."

Moekunstnik ei mõista aga seda, miks on avalikkus tihti püüdnud kinni selle, kui poliitiku käes on mõni hinnalisem ridikül. "Me unustame ära, et meil on erinevad võimalused, vajadused ja maitsed." Suurhans-Pohjanheimo näeks eesti poliitikute käes pigem kvaliteetseid brändikotte kui kiirmoepoest ostetuid. "See on ka elustiili küsimus. Ma ei tea, kas neid käekotte peaks olema kapis kümmekond, kõik odavad," artutleb ta. "Neid võiks olla viis-kuus tükki, kõik on igavesed."

Karusnaha kandmisest kõneldes alustab moekunstnik ammusest ajast: "Ma olen nõus, et keskkonnasäästlikkuse teema, eriti mis puudutab moeeriala, on väga teravalt tipus. Mis puudutab karusnahka, siis tegelikult on küsimus selles, kuidas me kohtleme neid loomi. Aga me unustame ära selle, et inimesed on aastatuhandeid tarbinud nahka, karusnahka. Käidi jahil, söödi liha, luudest tehti ehteid ja tööriistu, nahast tehti riideid. Kõik läks töösse. Nüüd me arvame, et liha me sööme, nahka me ei tohi kasutada."

Kõige suuremaks moefopaaks on Suurhans-Pohjanheimo sõnul lillelised kleidid presidendi vastuvõtul. Ka plastmassehted on välistatud, isegi siis, kui tegu on disaineriloominguga. "Jalanõudega on asi normaliseerunud, saapaid näeb viimasel ajal vähe. Aga vastuvõtud on läinud isikupäratuks. Väga palju sama tüüpi kleite on," märgib Suurhans-Pohjanheimo. Ta arvab, et isikupäratus on seotud sellega, et keegi ei soovi saada negatiivset kriitikat. Samas leiab moelooja, et teinekord võib eristumine olla väga tore. 

Kuula täispikka saadet SIIN.