Smuutid, puuviljad, marjad - põletikuvastased toiduainedFoto: Toomas Tatar
Inimesed
16. veebruar 2020, 12:57

Toitumisterapeut Jaanika Tapver annab nõu

„PUUDUTA MIND“ | Kuidas õige toitumisega ennast krooniliste põletike puhul aidata? (1)

„Puuduta mind“ saate külaliseks oli hiljuti toitumisterapeut Jaanika Tapver. Peale saadet saime lugejatelt-vaatajatelt hulgaliselt lisaküsimusi. Mitmed neist puudutasid kroonilisi põletikke ja nende seotust toitumisega. Kroonilised põletikud soodustavad mitmete haiguste ja ülekaalu teket. Loe lähemalt, mis põhjustab kroonilisi põletikke, millised on selle tunnused ja kuidas õige toitumisega ennast aidata.
Jaanika Tapver Foto: Robin Roots

Jaanika, kuidas siis õige toitumisega ennast krooniliste põletike puhul aidata?

Kõigepealt tuleks lahti seletada mis on põletik. Olemas on kahte tüüpi põletikke. Akuutne põletik, mis tekib kiiresti ja kestab lühikest aega. Seda tüüpi põletik aitab taastada kehas vigastusele või haigusele eelnenud tavapärase seisundi.

Krooniline põletik on aeglasem ja vähem intensiivsem. Tavaliselt kestab see kauem kui kuus nädalat. See võib ilmneda ka siis, kui vigastusi pole ja see ei lõpe alati haiguse või vigastuse paranemisega. Krooniline põletik võib olla seotud autoimmuunsete häiretega, samuti olla põhjustatud ülekaalust või pidevast stressist.

Ühest küljest on põletikud head, sest need võitlevad kehas infektsioonide, vigastuste ja haigustega. Kuid kroonilised ja pikaajalised põletikud põhjustavad erinevaid terviseprobleeme ja kehakaalu tõusu

Krooniline põletik võib olla kehas sageli ilma märgatavate sümptomiteta. Seda tüüpi põletik võib viia selliste haiguste tekkeni nagu diabeet, südamehaigused, rasvmaks ja vähk ning vähi korral soodustab metastaaside teket.

Millised on kroonilise põletiku sümptomid?

Üldised sümptomid: valud kehas; pidev väsimus ja unetus; depressioon, ärevus ja muud meeleoluhäired; seedetrakti probleemid, näiteks kõhukinnisus, kõhulahtisus ja refluks; kaalutõus; sagedased infektsioonid.

Sümptomid võivad varieeruda ka sõltuvalt haigusseisundist, millel on põletikuline komponent. Näiteks mõnede autoimmuunsete seisundite korral mõjutab põletik nahka, põhjustades lööbeid või erinevaid näärmeid, mis mõjutavad hormooni taset kehas. Reumatoidartriidi korral mõjutab põletik liigeseid, põhjustades liigesevalu, turseid, jäikust või liigesefunktsiooni kadumist, aga samuti väsimust, tuimust ja kipitust, piiratud liikumisulatust. Põletikulise soolehaiguse korral toimub põletik seedetraktis, põhjustades kõhulahtisust ja -valu, krampe ja puhitisi. Samuti kaalulangust, aneemiat ja veritsevaid haavandeid.

Mis põhjustab põletikke?

Lisaks autoimmuunsetele seisunditele, ülekaalule ja pidevale stressile, võivad põletikke põhjustada ka istuv eluviis, teatud ravimid, oomega 6 ja oomega 3 rasvhapete tasakaalutus, samuti kõrge põletikulise indeksiga toiduained nagu suhkur, rafineeritud süsivesikud, töödeldud lihatooted, transrasvad (osaliselt hüdrogeenitud taimsed rasvad).

Millised on põletikuvastased toidud?

Oma menüüsse võiks lisada järgmised põletikuvastased toidud:

Köögiviljad, lehtviljad ja maitseürdid: eriti brokoli, paprika, tšilli, tumerohelised salatilehed, tüümian.

Puuviljad ja marjad - eriti tugevavärvilised marjad nagu mustikad, kirsid, mustad sõstrad.

Kõrge rasvasisaldusega viljad - avokaadod ja oliivid.

Tervislikud rasvad - oliiviõli, kookosõli, kalaõli.

Rasvased kalad - lõhe, sardiinid, heeringas, makrell ja anšoovised.

Pähklid ja seemned - mandlid, sarapuupähklid, kreeka pähklid, chia-, kõrvitsa- ja kanepiseemned.

Vürtsid - kurkum, kaneel.

Roheline tee, toorkakao, tume šokolaad.

Põletikega aitavad võidelda antioksüdantsed vitamiinid ja mineraalained. Antioksüdantse toimega mineraalained on näiteks tsink ja seleen. Vitamiinidest aga A- (ja selle eelaine beeta-karoteen), E-, C- ja Q-vitamiin. Neid vitamiine ja mineraalaineid leidub järgmistes toiduainetes:

Vitamiin A: maks, täispiim, kalaõli ja –maks; kollased, rohelised ja oranžid köögiviljad ning puuviljad: porgand, maguskartul, talikõrvits, mango, kuivatatud aprikoosid, tšillipipar, lehtkapsas, spinat, petersell.

Vitamiin E: nisuiduõli, taimsed õlid, seemned, pähklid, mandlid.

Vitamiin C: paprika, brokoli, kapsad, petersell, mädarõigas, kreeka pähklid, mustad sõstrad, kirsid, kibuvitsamarjad, kiivi, astelpaju.

Vitamiin Q: organism sünteesib Q10 ise, kui maks töötab hästi. Head allikad on munakollane, kana-, sea- ja veiseliha, sardiinid, makrell. Taimedest leidub õlides, kreeka pähklites, mandlites, spinatis.

Tsink: edamame oad, austrid, maitse- ja kuivpärm, nisuidud ja nisukliid, arbuusiseemned, kanepiseemned ja -jahu, seamaks, kakaopulber, rukkikliid, lina-, mooni-, seesami- ja kõrvitsaseemned jne. Kokkuvõtvalt on tsinki rohkesti seemnetes, pähklites, kaunviljades ja täisteraviljades, samuti lihas, maksas, munas, piimatoodetes ja pärmis.

Seleen: nisuidud, parapähklid (1-2 pähklit päevas), täisteravili, kala, liha ja munad. C- vitamiin parandab seleeni omastamist toidust.

Vitamiin D: kalas, munas, kukeseentest, aga võtta lisandina maksimaalselt 4000iU/ 100mg. Soovitatav teha ära D-vit analüüs.

Mis järgneb, kui toitud põletikuvastaselt?

Põletikuvastane dieet koos treeningu ja hea unega võib anda järgmiseid tulemusi. Haigusseisundite paranemine: artriidi, põletikulise soole sündroomi, luupuse ja erinevate autoimmuunsete häirete sümptomite leevenemine.
Haiguste ennetamine: rasvumise, südamehaiguste, diabeedi, depressiooni, vähi ja muude haigusriskide vähenemine. Normis veresuhkru, kolesterooli ja triglütseriidide tase veres.

Parem enesetnnne ja rohkem energiat!

Jaanika Tapver saates "Puuduta mind"