Priit Võigemast: tugeva sõpruse märk on see, et võid selle üles korjata, mis iganes hetkel

25 aastat tagasi unistasid Raplast pärit sõbrad Ameerika vallutamisest. "Unistuseks see paraku jäigi. Siin-seal, kus meil õnnestus püünele ronida, mängisime," rääkis Eplik. "Noore inimese unistused on ju suured. Tegelikult peavadki unistused suured olema. Kui sa vähesest unistad, siis sa ei saa midagi tehtud. Kui su unistused on võimatult suured, siis sa vähemalt midagi teed ära." 

Raplas üles kasvanud mehed tunnevad, et saavad nüüd ühe oma poisipõlve unistuse täita ja ühisele kontserttuurile minna.

Sõprus sai Epliku ja Võigemast vahel alguse Rapla laste muusikakoolist, kus aasta vanem Priit õppis löökpille ning Vaiko klaverit. "Minu ainus kitarriõpetaja on olnud Priit Võigemast," naljatas Eplik. 

Eplik sõnas, et muusiku amet kipub olema selline, et suheldakse vaid nendega, kellega parajasjagu mingit koostööd teed. "Mul ei ole pikaaeksemat sõpra kui Priit. Kooliajast tegelikult ei ole sõpru, kellega pidevalt läbi käiks. 

Võigemast sõnas, et nende vahel on olnud ka perioode, kus ei suhelda üldse. "Tugeva sõpruse märk on aga see, et võid selle üles korjata, mis iganes hetkel tuju tuleb."

"Ka noorpõlve sõprus oli meil muusikaga seotud. Meil olid pillid ja rokkmuusika. Kui me ise ei teinud muusikat, siis kuulasime seda," lausus Eplik. "Tänapäeval on mingis mõttes samamoodi: kui me ei ole tükk aega näinud, siis esimese lolli naljani on võibolla võõristus, aga muidu ei ole midagi muutunud."

"Minu jaoks on Priit see, kellega sai käidud esimesel rokkkontserdil," meenutas Eplik, kuidas Priidu isa autoga sõideti Tallinna lauluväljakule, et kuulata Ameerika rokkbändi Deep Purple. 

Eplik ja Võigemast asuvad ühisele kontserttuurile märtsis. 

Vaata täispikka intervjuud siin: