ANKEET | Miss Raplamaa kandidaat Sandra: katsetasin juba väiksena enda ja teiste peal erinevaid soenguid

Missikandidaat nr 9, Sandra Loose:

Ma olen 17aastane Alu alevikust pärit neiu. Õpin Haapsalu kutsehariduskeskuse esimesel kursusel turismiettevõtte teenindajaks.

Minu hobi on juba viimased 13 aastat tantsimine. Tants kõnetab mind. Enda peidu olevate emotsioonide väljendamiseks on tants minu jaoks parim lahendus. Tänu tantsule olen ma saanud aru, mis on elus tähtis. Peale selle läksin aasta alguses laulma Haapsalu Canzone’i laulukoori.

Kui talved on jäised ja lumised, meeldib mulle käia jäärajal autoga sõitmas. See tekitab adrenaliini ja annab võimaluse end ekstreemsetesse olukordadesse panna. Juba väiksena kogusin ma erinevaid pilte ja videoid erinevatest soengutest ning katsetasin neid nii enda, kui ka teiste peal. Silme ees oli ja on unistus töötada ka juuksurina.

Olen teel enda sisemise inspiratsiooni leidmisel. Soovin veel omandada magistrikraadi terviseedenduses.

Miks just sina peaksid saama Miss Raplamaa tiitli? Mis eristab sind kõigist teistest tüdrukutest?

Miss Raplamaa tiitel, kui selline, ei ole kindlasti ainus eesmärk ja põhjus, miks missikarussellil osalen. Esimeseks võiduks pean võimalust osa saada 3 kuud kestvast missikoolist. Omandada uusi teadmisi, kogemusi, leida endas enesekindlus ja julgus olla mina ise. Miss Raplamaa tiitlit kannaksin uhkelt ja enesekindlalt esindades nii Raplamaad kui ürituse pikaajalist traditsiooni. Mind eristab teistest tüdrukutest see, et mul on ainukesena breketid. Ma olen väga energiline ja positiivne inimene.

Mida missitiitel sulle tähendaks?

Tiitel annaks mulle võimaluse olla hääletoruks ja julgustada teisi neide Miss Raplamaa võistlusel osalema, sest juba esimese missikooli kuuga sai selgeks, et osalemine on üks väärt ja õpetlik kogemus.

Mille pärast viimati pisaraid valasid? Kas sind on pigem kerge või raske nutma panna?

Kuna vastutust ja uusi väljakutseid on viimasel ajal palju, siis valasin pisaraid just hiljuti. Ma ei ütleks, et mind on kerge nutma ajada, kuid vahel teen seda siiski. Pean seda pigem tugevuseks, et ei kogu emotsioone lõputult endasse vaid lasen need aegajalt pisaratena välja. Kui peatäis nutetud, on jälle kergem selg sirgu lüüa ja edasi minna.

Milliste kodutöödega sa kõige paremini hakkama saad?

Raske on öelda, mis meeldib, sest see oleneb ka tujust ja päevast, vahel teed kõik toad korda nii, et silm ka ei pilgu aga vahel venitad. Kergem on kogu aeg korda hoida, siis läheb ka vähem aega koristamisele.

Kelleks sa väiksena saada tahtsid? Kas praegu tegeled selle alaga või on unistused muutunud?

Väiksena tahtsin saada juuksuriks, minu unistused pole muutunud, peale kooli lõpetamist hakkan selle unistusega ka tegelema.