ANKEET | Miss Raplamaa kandidaat Johanna: missitiitel on rohkem kui kroon peas ja lillekimp käes

Kandidaat nr 4, Johanna Kuusemäe:

Olen 17-aastane Raplast pärit neiu. Praegu õpin Rapla Gümnaasiumi 10. klassis. Pärast kooli lõpetamist soovin minna õppima juuksuriks või kosmeetikuks.

Minu suurimaks kireks on tantsimine, olen sellega tegelenud umbes 6 aastat. Tantsimisega saan ma ennast liigutada ning oma emotsioone väljendada. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivselt koorilauluga, praegu laulan Riinimanda noortekooris. Põhikoolis olen tegelenud mitu aastat käsikellade mänguga ja käinud saviringis. 

Vabal ajal meeldib mulle olla koos pere ja sõpradega. Samuti meeldib mulle käia oma isa puidutöökojas ja aegajalt teda seal ka abistada. Iseloomult olen usaldusväärne ning abivalmis. 

Minu soovitus kõigile on, et olge positiivsemad ning naeratage rohkem. 

Miks just sina peaksid saama Miss Raplamaa tiitli? Mis eristab sind kõigist teistest tüdrukutest?

Ilmselgelt oleme me kõik seda tiitlit väärt. Aga kui mina, siis sellepärast, et pean end väga kohusetundlikuks inimeseks ja püüan panustada kõikidesse oma tegemistesse - nii koolis kui ka väljaspool maksimaalselt - sest milleks üldse midagi ette võtta, kui seda teha poole pühendumusega? Hetkel on minu elus prioriteetsed tegevused keskhariduse omandamine ja missikarusellil osalemine. Teistest missidest erinen vast sellepärast, et olen üks noorimaid, aga usun, et see on pigem positiivne erinevus.

Mida missitiitel sulle tähendaks?

Missitiitel tähendaks mulle midagi enamat kui kroon peas ja lillekimp käes. Tean seda, kuna tunnen juba hetkel, et olen muutunud eneseteadlikumaks, enesekindlamaks, julgemaks. Tean, et kui missivalimistel osalen, siis see pole pelgalt osalemine, vaid oma aja ja energia suunamine ettevõtmisesse, millest kunagi võin "kasu lõigata". Kasu all pean silmas siis kasvõi neid isikuomadusi, mis mul hetkel veel veidi arendamist vajaksid. Näiteks avalik esinemine, tähtsate otsuste langetamine ja julgus olla mina ise.

Mille pärast viimati pisaraid valasid? Kas sind on pigem kerge või raske nutma panna?

Pisaratega on nii, nagu õrnema soo esindajatel ikka - tulevad siis, kui õige hetk on käes. Mind liigutab, kui näen, kuidas muidu ükskõiksena tunduv eestlane suudab rasketel hetkedel ühineda ja kaasmaalast toetada, olgu see siis materiaalselt või emotsionaalselt. Mulle toovad pisarad silma ilusa-õnneliku lõpuga filmid - viimati saigi vast filmi pärast pisaraid pühitud

Milliste kodutöödega sa kõige paremini hakkama saad?

Kodu on minu jaoks minu spaa ja kindlus. Iseloomult olen üsna pedantlik ja seega pean väga tähtsaks puhtust ja korrektsust. Naudin hetki, mil saan isale tema puidutöökojas abiks olla ja emaga köögis-aias aega veeta.

Kelleks sa väiksena saada tahtsid? Kas praegu tegeled selle alaga või on unistused muutunud?

Väiksena olin õnnelik laps ja mul ei olnud erilisi soove tuleviku suhtes, elasin pigem hetkes. Viimasel ajal olen hakanud mõtlema ilust ja sellega seonduvast. Olen mõelnud, et tark tegu oleks sisetunnet usaldada ja pärast keskkooli lõppu suunduda juuksuri või/ja kosmeetiku eriala õppima.