Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis hakati avaldama ristsõnu 

Tõnis Erilaid, 8. veebruar 2020, 00:08
Foto: Tiina Kõrtsini
Tuhanded inimesed armastavad tänapäeval ristsõnu lahendada ja et seda ajaviidet väheks ei jääks, ilmutab Õhtulehe kirjastus neid mitmes väljaandes. Hea mugav lehekioskist kaasa haarata.

Nende ajalugu pole aga Eestis kuigi pikk. Vaid 95 aastat. 9. veebruaril 1925. aastal kuulutas nädalaleht Esmaspäev: „Täna tutvustame oma lugejaid esimest korda kogu ilma moodsaima ajaviitega – ristsõnade-mõistatusega. Ameerikas sündinud cross-word-puzzle lagunes paari kuu jooksul taudina Lääne-Euroopas laiali. Mõistatuse kirg ühendab kõiki vanaduse, soo ja seltskondliku seisu peale vaatamata. Neid lahendavad võidu ministrid ja lehepoisid, professorid ja voorimehed, suurilmadaamid ja köögitüdrukud. Nende lahendamine on mõistatuse omapärasuse tõttu nii huvitav, et isegi sarnase ajaviite kurjem vaenlane sellest mõnu tunneb.“

 „Täpselt nädala eest olid ristsõnad otsaga Berliini ja Viini ajalehtedes,“ vihjab Esmaspäev, kui kähku nemad uue moe Eestisse tõid, ja avaldab ka väikese õpetuse, kuidas ruudustikku täita.

Auhindugi jagati. „Kolmtuhat marka maksab Esmaspäev igaühele, kes täidab kolm tingimust. 1. kes õieti lahendab alates tänasest kolm ristsõna järgemööda, 2. selle õige lahenduse toimetus kätte saab kolme päeva jooksul pärast lehe ilmumist, ja 3. kes Esmaspäeva on tellinud vähemalt kuueks kuuks.“

Väike ajalehele kasulik nõue ikka ka. Kuidas teisiti. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee