VÄLJATEENITUD NAERATUS: Monika Järv ja Leida Laius Pariisist 1987. aastal saadud auhinnaga, kui Monika pälvis parima lootustandva noore naisosatäitja tiitli.  Foto: Lembit Michelson / ETA / Õhtulehe arhiiv
Film
8. veebruar 2020, 00:01

„Naerata ometi“ saaga ekraanile. Stsenaariumi esimene versioon keelati ära, filmist lõigati välja esimesed kuus minutit ja vene keelt rääkivad miilitsad

„„Naerata ometi“ idee tugineb teatavasti Silvia Rannamaa jutustusele „Kasuema“. Kui aga Rannamaa esimest korda meie stsenaariumi luges, keelas ta filmi ära. Põhjendusega, et oleme tema kangelannast Kadrist teinud litsi,“ meenutab operaator-lavastaja Arvo Iho 35 aastat tagasi ekraanile jõudnud filmi eellugu, mida tabasid korduvad tagasilöögid.

„Esimese hoobi saimegi Rannamaalt, kui ta nii rängalt ütles. Hiljem saime aru, et see oli afektiseisund, ning kui ta oli stsenaariumi veel kaks korda lugenud ja meiega vestelnud, rahunes ta maha.“

Edasi lugemiseks: