Film

„Naerata ometi“ saaga ekraanile. Stsenaariumi esimene versioon keelati ära, filmist lõigati välja esimesed kuus minutit ja vene keelt rääkivad miilitsad 

Jaanus Kulli, 8. veebruar 2020 00:01
VÄLJATEENITUD NAERATUS: Monika Järv ja Leida Laius Pariisist 1987. aastal saadud auhinnaga, kui Monika pälvis parima lootustandva noore naisosatäitja tiitli.  Foto: Lembit Michelson / ETA / Õhtulehe arhiiv
„„Naerata ometi“ idee tugineb teatavasti Silvia Rannamaa jutustusele „Kasuema“. Kui aga Rannamaa esimest korda meie stsenaariumi luges, keelas ta filmi ära. Põhjendusega, et oleme tema kangelannast Kadrist teinud litsi,“ meenutab operaator-lavastaja Arvo Iho 35 aastat tagasi ekraanile jõudnud filmi eellugu, mida tabasid korduvad tagasilöögid.

„Esimese hoobi saimegi Rannamaalt, kui ta nii rängalt ütles. Hiljem saime aru, et see oli afektiseisund, ning kui ta oli stsenaariumi veel kaks korda lugenud ja meiega vestelnud, rahunes ta maha.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

31.07.2019
„Kadri“ jõudis ka vabaõhulavale
07.05.2018
Miks pole Leida Laiuse elulugu tänini ilmunud?
05.05.2018
FILMITURISM EESTIS: kus toimusid sinu lemmikfilmide võtted?
27.03.2018
ÕL VIDEO | Ene Rämmeld: Leida Laius sai pärast "Libahundi" ekraanile jõudmist infarkti, sest kriitik Remmelgas tampis filmi maatasa

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee