ELAVAD SURNUD: Esimesel näitusel 25 aastat tagasi olid kehad eksponeeritud lamavas asendis. Kuna aga näitusekülastajatele tundus see kõhe ja masendav, otsustati n-ö surnud elama panna ehk kujutada kehasid erinevates poosides. Nii saab nüüd näitusel näha, milline näeb välja jalgpalluri või hokimängija keha, kui ta kõiki lihaseid pingutades löövad palli või litrit; või kuidas reageerivad liigesed, kui inimene tantsib.Foto: Teet Malsroos
Inimesed
7. veebruar 2020, 00:05

GALERII | „Olgugi et eksponaatideks on surnud inimesed, on näitus ikkagi elamisest ja elust selle täies ilus.“

Saksa teadlane doktor Gunther von Hagens ja doktor Angelina Whalley – paar nii eraelus kui ka töös on oma elu pühendanud unikaalsele plastinatsioonimeetodile, mille abil saab inimkehasid või teatud organeid säilitada täpselt sellistena, nagu nad on. Täna avatakse Tallinnas esimest korda Eestis näitus „Body Worlds – rännak inimkeha sisse“, kus kõikvõimalikes poosides inimkehad on vaatajale viimse närvini avatud.

Saksa teadlane doktor Gunther von Hagens ja doktor Angelina Whalley – paar nii eraelus kui ka töös on oma elu pühendanud unikaalsele plastinatsioonimeetodile, mille abil saab inimkehasid või teatud organeid säilitada täpselt sellistena, nagu nad on. Täna avatakse Tallinnas esimest korda Eestis näitus „Body Worlds – rännak inimkeha sisse“, kus kõikvõimalikes poosides inimkehad on vaatajale viimse närvini avatud.

Mõte, et kõik näitusel olevad eksponaadid on surnud inimeste kehad, võib tekitada külastajates üksjagu kõhedust. Doktor Angelina Whalley, kes on ühtlasi näituse kuraator, naeratab seda kuuldes mõistvalt ja ütleb, et seda kuuleb ta inimestelt enne näituse külastamist tihti. Aga kui needsamad inimesed on näitusel ära käinud, on kõhedus tema sõnul tavaliselt kadunud.

„Me oleme teinud kõik selleks, et eksponeeritavad kehad oleks eetilised, kaunid ja üldsegi mitte kõhedust tekitavad. Olgugi et eksponaatideks on surnud inimesed, on näitus ikkagi elust selle täies ilus,“ ütleb Whalley.

Edasi lugemiseks: