ÕL EDETABEL | „Eesti laulu“ esimese poolfinaali võit kuulub Rasmus Rändveele (19)

Edetabeli koostamisest võttis osa 16 muusikasõpra, kes hindasid kõiki lugusid skaalal 1–12 punkti. Maksimaalne punktisumma, mida üks laul oleks võinud saada on 192, minimaalne aga 16. Milline laul kogus enim punkte ja kuidas kommenteerisid muusikasõbrad laule, vaata juba allolevast tabelist. 

1. Rasmus Rändvee „Young“ – 145 punkti

- Täitsa tore laul, häält Rasmusel on. Sõnum ka justkui. Vast pääseb finaali

- Toreda sõnumi ja energiaga lugu. Rasmusel ka piisavalt kogemust, et võiks laval anda hea kolmeminutilise sõu

- Kui esiti 24aastane noormees laulab „kui ma olin noor...“, siis hakkan hirmuga vanadekodusid googeldama, kuhu end laulu lõppedes toimetada lasta. Aga siis ütleb ta „ma olen ikka noor ja mu päev veel tuleb“. Tõsi, Rasmus! Ega ta tulemata jää! 

- Meenutab veidi Ewert and the Two Dragonsi „Good Man Downi“… Suhteliselt okei laul, aga väga uuesti ei viitsi kuulata

- Nagu oleks seda lugu juba aastaid tagasi kuskil kuulnud. Selle loo järgi kindlasti tantsiks

- Algus on reibas, aga jube tuttav tuleb ette? Amy Macdonald meets Ewert and the Two Dragons

- Nii hea lugu, mulle on alati Ewert and The Two Dragons „Good Man Down“ meeldinud. Kõlab ju selle moodi?

- No väga hea! Vintsket ja enesekindlusest nõretavat tüüpi laval näha on lahe. Lugu toimib ja kõik on norm

- Noorus on küll hea asi, aga õnneks on selles loos muudki, millega muljet avaldada

- Paneb jala tatsuma küll. Loos on hea sõnum ja hea energia, aga üldmuljes kipub ikka midagi puudu jääma

- Iga kord, kui Rasmus Rändvee „Eesti laulust“ osa võtab, meenub mulle, et Rasmus Rändvee eksisteerib. Te ikka mäletate, et see mees võitis „Eesti otsib superstaari”? Ma näiteks olin unustanud. Mõelge, milline oleks maailm siis, kui võitja oleks sama suur staar kui hõbedale jäänud Elina Born või hoopis esimesena poodiumilt välja jäänud Taukar? Hull! Lugu ise on muidu täitsa tore

2. Stefan „By My Side“ – 133 punkti

- Hea hääl. Kindlasti jälle finaali soosik „Eesti laulul“. Lõpus läks liiga haledaks ära, et armunud mees halab ja kellel seda hala vaja ikkagi on. Kas see läheb piisavalt Euroopa publikule korda?

- Draamakuningas!

- Eelmine aasta alles oli, jälle?!

- Pisarakiskumise lugu. Ilus poiss, nunnu lugu

- Väga ilus, aga väga masendava tooniga laul

- Korralik keskpära, aga kindlasti noortele neidudele meeldib

- Üks suurimatest lemmikutest ja väga potentsiaalne võitja. Lihtne ja haarav

- See lugu on küll tugev, aga laulja ise on viimasel ajal oma enesekesksusega üllatanud ja mitte heas mõttes. Tegemist on ju andeka lauljaga. Loodan, et ta tuleb sealt pilve pealt alla ja viskab minema selle „kuulsus hakkas pähe“ rüü

- Ei oska öelda muud kui tsiteerida artisti ennast: „Ma olen Eestis kuulus laulja!“

- Pisarakiskuja. Magus, oi kui magus. Hääl kannab kenasti. Seade sümpaatselt minimalistlik. Teatud meeleolus naisolevusele poeb hinge küll

- Stefani lugu on selline, mille kohta pole palju sõna vaja. See on hea, see töötab, see teeb Stefanist kuulsa Eesti muusiku

- Teiste laulude keskel on see hädine õnnetusehunnik

3. Egert Milder „Georgia (On My Mind)“ – 124 punkti

- Väga positiivse rütmiga lugu. Kas lugu on naisest või Gruusiast? Millisest Georgiast on jutt, jääb igaühe enda otsustada. Tundub, et lugu on siiski armastatud tüdrukust nimega Georgia

- Mõnusa meeleoluga lugu. Refrään on meeldejääv. Laulja jätab endast introverdi mulje, aga usun, et laval võib ta esitus veel üllatada

- Väga mõnusa ja maheda häälega artist. Laul tekitab positiivse emotsiooni

- Üks lemmiklugudest, grusiinidelt kukuvad kindlasti maksimumpunktid. Video imeilus, aga suurel laval võib pisut lahjaks jääda

- Ilus Eesti aktsent. Refräänita oleks parem

- Oskuslikult konstrueeritud. Geniaalne

- Päris tugeva aktsendiga laulab. Samas mõjub põhjamaine aktsent värskelt ja loksub kuidagi paika. Erinevalt Kert Kingost. Refrään meenutab mingit laulu. Pole kindel, millist

- Gruusia meeldib ka mulle väga, nii et see lugu tekitab minuski sooje tundeid. Hea kuulamine.

- Ma kujutasin vaimusilmas ette, kuivõrd ideaalselt Egert Milder Eurovisioni lavale sobiks. Lugu on selleks ju ideaalne - uinamuina, mittemidagiütlev ning kõlab nagu kõik need ülejäänud 476 pala, mis täpselt samade nootide helisedes ürituse ajaloos kõlanud on. Gruusialt saaks vast mõned punktid viisakusest, aga 12 ei julgeks isegi neilt garanteerida

- Hea rütmiga ja hoogne lugu. Tekitab tahtmise minna puhkusele, soovitatavalt kohe ja Gruusiasse!

- Igav tiksumine, liiga tavaline, ei üllata mitte millegagi

4. Revals „Kirjutan romaani“ – 122 punkti

- Esimesest biidist väga äge. Ma arvan, et see on see laul mis võikski minna Eestit esitama. Oli kärtsu ja mürtsu. Vahva. Sümpaatsed popid ja moodsad inimesed esitavad ka

- Täiega mõnusa häälega mees. Tahaks minna kuskile Nashville’i pubisse õlut jooma sellel laulu saatel

- Mõnus ürgmehelik tämber. Nii sarmika esituse puhul oleksin meeleldi selle romaani kangelanna

- Miks?

- Ei sütita, igaaaaav!

- Tükike Ameerikat siin Eestimaa pinnal. Mõnus kantri-vibe. Eurolaval jääks suvaliseks soojendusesinejaks, aga kodus, kamina ees kuulata, miks mitte!

- Nii ilusad sõnad. Nagu laulaks armastusromaanist maha. Kahjuks aga sõnad üksi, ja veel eestikeelsed, eurolaval hästi ei tööta. Aga tegelikult – romaani kirjutamine võib olla üsna nauditav protsess. Seda ma teile ütlen! 

- Lugu on nii palju raadiost lastud, et juba pähe kulunud. Ei ole Eurovisioni lugu, aga mõnus meeleolukas

- Päris tore lugu aastast 1987. Kuidas palun? Me elame aastas 2020? Oi… väga piinlik

- Esimese asjana tahtsin öelda, et mõnus kuulamine, aga ilmselt ei jää Eurovisionil meelde. Samas… äkki jääb? Lugu on kaasahaarav ja mõnus. Ei välistaks isegi head tulemust lõppvõistlusel. Kokkuvõttes on aga kaduvväike võimalus, et see üldse „Eesti laulu“ võidaks

- On püütud eestikeelset kantrit teha. Jaanus Saagol on teadagi seksikalt kärisev hääl, aga lugu ise on liiga tavaline keskpärane kantri. See rosin jäi puudu

5. Laura „Break Me“ – 116 punkti

- Kui Laura eurolugu oleks inimene, paneks ta autos alati turvavöö peale ning kontrolliks mitu korda ka veel üle, et see peal on. Ta sõidaks täpselt lubatud kiirusel, puhuks alati kuumale supile peale, ei läheks kunagi punase tulega üle tee, läheks kell 22 magama. See on nii turvaline, et hakkab lausa igav. Tõenäoliselt üks potentsiaalsetest võitjatest

- Laural on ilus hääl, aga laulus ei ole midagi uut

- Laura lööb oma enesekindluse ja kogemusega. On isiksus. Lugu ise on toreda biidiga. Ägedalt üllatavad kantridetailid. Lugu on tervikuna tugev

- Need kohad vahetult enne refrääni on ilusad ja ajavad kõrva kikki. Ilus lugu, hea flow, aga see miski... on puudu. Äkki Koit Toome? Ei, see ei saa olla. Äkki Laural live's on nii meeletult ägedad rõivad, mis selle tühimiku minu hinges täidaks.

- Võimas esitus, aga püssist pauku ei tule. Eurovisionil on selliseid lugusid kümneid 

- Minu meelest üks igavamaid Laura eurolaule läbi aegade

- Lõhmus? Ta on jäänud 2000. aastatesse pidama

- Laura Eurovisionile, iga kell, isegi kui mikker on sisse lülitamata! Ei väsi üllatamast, ja nii peabki! Kõike ja rohkem veelgi! Superidealistika on õige artisti tunnusmärk. Isegi, kui ta ei meeldi, saab öelda, et tee või tina, aga ta oskab!

- Nasaalsevõitu tämber meenutab Marju Kuuti, kes on ajamasinast värske ja noorena välja hüpanud. Lugu ununeb kergesti

- No Laura vokaal on see, mis kuulama paneb. Lugu on küll selline aeglane „tammumine“, aga kuulda ja tunda on arendust, mitmekesist häälekäsitlust. Loos on olemas kena kulminatsioon

- Laura on ikka Laura. Tal on nii omane hääl ja kõik ta laulud nagu ühe vitsaga löödud. Samas mulle väga meeldis „Verona“ laul. Minu kõrvale tundub ära leierdatud, kuigi tema välimusele paneks punkte, ja ka pingutuse eest. Kindlasti jõuab finaali

6. Kruuv „Leelo“ – 111 punkti

- Selle aasta hea tuju lugu. Kuulake neid sõnu! Nii positiivne. Kindlasti eristub teistest tänavustest ballaadidest ja armastuslauludest. Neil võiks täitsa hästi minna. Vähemalt finaalini võiks välja vedada

- Lõbus, aga lapsik lugu. Jaanipäeval lõkke ümber kargamiseks sobib küll 

- Laulu- ja tantsupeoaasta sai läbi, selle tuules kaugemale ei leelota

- Mõnus kui leelotakse emakeeles. Jääb kuidagi kummitama. Leeeeeloooooo-leeelooooo. Ja seal videos täiega nunnud kiisud

- Mõnusalt hoogne ja optimistlik leelotamine! Kutsub kaasa ümisema ja jääb veel tükiks ajaks kõrvu kumisema. Maksimumpunkte väärt!

- Lustlik etnolugu, mis Eurovisionile ei sobi, aga kutsub tantsupõrandale

- Kruuvi „Leelo” on täpselt selline lugu, mida on soojal juunikuu õhtupoolikul tore Abja-Paluoja simmanil kuulata. Alternatiivselt sobiks ka situatsioon, kus maal vanaema juures toimub grillipidu ja taustaks pannakse käima Elmari raadio. Muus osas… võib-olla mitte nii väga. Kruuvil on ägedamaid laule

- Ventmanni „Hispaania tüdruk“ all over again? Esimese hooga mõtlesin, et nii suurt koori küll eurolavale ei lubata, aga siis tuli Ventmanni kadunud vend välja. Üldiselt eestikeelsed maalähedased lood väga meeldivad, aga see jätab pigem sellise „meh“ mulje. Power’it pole. 

- Üks aasta olid nad sellise tobenaljaka-ägeda looga „Eesti laulul“ nagu „Tiiu talu tütrekene“. Toonane laul hakkas mõnusalt kummitama, kuid loomulikult polnud Eurovisioni jaoks. „Leelo“ on märksa nõrgem esitus. Tüütu, ma ütleks. Esimest korda laule üle kuulates lubasin endale, et kuulan kõik lood algusest ära… selle puhul oli päris keeruline

- Loo rütm on päris sütitav. Eesti keel on pluss. Mootor töötab küll hästi, aga lugu on liiga ühetaoline, ei ole üllatust ega kulminatsiooni

- Vahva laul lasteaias laulmiseks. Äge biit. Meenutab ka veidi India rütme.. ei usu, et see lugu Eurovisionil läbi lööks. Tore samas, et turul on. Võiks jõuda finaali

7. Little Mess „Without a Reason“ – 105 punkti

- Naised muidugi on ilusad. Laul justkui Spice Girlsi aegadest

- Miks meil värsket muusikat ei looda? Ma jään kohe magama

- Pole üldse meeldejääv laul, täiesti tavaline

- Seksapiili on, aga uudsuse võlu puudub. Sõnumit ka pole 

- Ohoo! Mitmehäälne girl power vokaal. Kui nad laval ka selle puhtalt suudavad esitada, oleks päris kena kuulamine

- Nagu Briti plikadepopp. Miks ka mitte, aga kõike sellist oleme kuulnud ja näinud ikka ja jälle

- Kvaliteetne ja feminiinsusest pakatav poplugu

- Kas Tanja Mihhailova kindel soov tüdrukutebändi moodustades oli see, et üks tšikk oleks seal täpselt tema moodi? Laul, mida kuulaks autoga pikka maad sõites ja aknast välja vahtides

- Lugusid kuulates lähtusin ka sellest, kui tugevad on artistid. Kuigi Little Messi tüdrukutel on toredad hääled, siis ainult selle põhjal ei hindaks. Lugu jääb teiste varju - järjekordne raadiohitt

- Kuni refräänini meeldis rohkem… aga no samas on päris hea. Sellistelt laulu autoritelt oleks oodanud paremat

- See on nagu Laura lugu vol. 2 - turvaline. Ainus probleem seisneb selles, et kumbki neist tüdrukutest pole Laura

8. Synne feat. Väliharf „Majakad“ – 95 punkti

- Sünnet võrdleksin noore Anne Veskiga. Veidi slaavilikku biiti viskab sekka. Jälle üks tubli diskolaul eesti lokaalidesse, mitte Eurovisionile

- Tore, et meil on olemas Sünne. Kindlasti on tal suur austajaskond ja selle eurotümpsu järgi tatsuks nii mõnigi. Aga ma usun, et isegi kõige kirglikum Eurovisioni fänn ootab mingit värskemat kraami

- Kiire tümpsumuusika kipub kõlavast vokaalist üle rulluma

- Vana hea eurotümps. Ainus lugu poolfinaalidest, mis pole uinutav, vaid rabab rajult. Synne on võimas

- Selline tüüpiline laupäevamuusika Rapla Meie Pubis. (Ma olen seal pubis kaks korda käinud, sest seal on head juustupallid)

- Eurovisioni jaoks liialt kodukootud. Eestlastele meeldib, Euroopale ilmselt mitte

- Mul tekkis päris mitu küsimust. Kui Sünne ei taha enam inglise keeles laulda, siis miks ta esinejanimi jätkuvalt Synne, ja mitte Sünne, on? Miks kõlavad kõik Sünne lood täpselt samasugused? Ja miks, mille kuradi pärast pani keegi endale esinejanimeks Väliharf???

- Video on äge! Aga kahjuks Läänemerd Eurovisionile kaasa võtta ei saa. Ainus variant on seda pläskuga põue pista. Lool on power’it ka ju! Viimaks! Ainus lugu selles poolfinaalis, kus natukenegi biiti. Kui Anne Veskil on hääledublanti vaja, siis ta teab, kellele helistada (Sünnele, mitte Väliharfile, lihtsalt täpsustan)

- Kõige lahedam eestikeelne lugu sel aastal! Synne Valtri ise kõlab ägedalt, aga lugu läheb uuele tasemele, kui Väliharfi mehed hakkavad karust häält tegema. Oi, kui lahe! - Nii-nii väga meeldib. Muide, Wiwibloggsi Eurovisioni-fännid jumaldavad seda laulu – YouTube’i videos elati europopile hoogsalt kaasa ja kiideti taevastesse kõrgustesse

- Viimane eestikeelne lugu esindas Eestit Eurovisionil seitse aastat tagasi (Birgiti „Et uus saaks alguse“). On aeg, et taas läheks võistlusele emakeelne lugu. Äkki siis Synne ja Väliharf? Mainimata ei saa jätta ka seda, et Väliharf esines mõned aastad tagasi Õhtulehe suvepäevadel

- Iseloomutu kolme duuri lugu. Meloodia puudub. Kui Väliharf oleks tulnud konkursile oma päriselt laheda „paljasjalgse“ loo ja stiiliga, oleks hoopis parem olnud.

- Anne Veski kloon, üheksakümnendate tümps

9. Anett x Fredi „Write About Me“ – 87 punkti

- Anetil on ilus hääl, taustamuusika on hea, kuid eurolaulu jaoks särtsu vähe. Ameerikalik

- Ohoo, blues! Kirglik, esitus hästi väljapeetud. Vokaal suhteliselt tugev. Vaskpillid mõjuvad üllatavalt ja värskelt selles elektroonilise muusika maailmas

- Armas hääl. Kuulaksin teinekord veel

- Meelde ei jää, aga eristub kindlasti

- Hästi produtseeritud lugu, aga kindlasti ei sobi Eurovisionile Mõnus lugu pargis koera jalutades raadiost kuulamiseks

- Tõsiselt mõnus laul. Selline mida kuulates teeks kaminasse tule ja jooks kakaod ning mõtleks kuidas kunagi minust kassi või koera omanik saaks

- Loo teeb heaks Aneti suurepärane vokaal ja tämber. Eurolaval siiski ei näeks, pigem kuskil restoranis taustamuusikana mängimas

- Alustasin selle pala kuulamist ja mõtlesin omaette, et täiesti adekvaatne popballaad, mis Eurovisioonil läbi ei lööks. Poole loo ajal tuli kolleeg jutustama ja võtsin klapid peast. Lugu sai läbi. Kaks minutit hiljem vaatasin enda arvutiekraani, millel oli lahti loo YouTube’i link. Sain aru, et ei suuda meenutada ühtegi momenti laulust. Ju siis oli nii hea

- Igav ja malbe Suurbritannia lounge'i muusika. Põhimõtteliselt paned käima ja vaatad, kuidas Meghan koos Harryga asju pakib

- Minu jaoks keskpärane lugu, ei jää eriti meelde

- Hästi tempereeritud unelev jorutamine

10. Inga „Right Time – 81 punkti

- Tütarlapselik diskolaul, mis räägib võimalustele avatuks olemiseks. Kaunis pesuväel naine kaadri alguses mõjub silmale ikka kenasti. Ehk sobiks ka eurolaulule.. ilusad naised on ju Eesti visiitkaart

- Tüüpiline europop, igav

- Korralik tänapäevane poplugu, aga põlvi nõrgaks ei võta - ilus tüdruk, ilus lugu

- Ei midagi uut. Ja kui kanda parukat muusikavideos, võiks see olla ikka selline, et ei saaks aru, et see on ostetud Prismast. Inga on muidu väga kena naine, aga tõesti parukas rikkus video ära

- Igavam kui eelmisel aastal, sorry!

- Reibas ja pulgakommiroosa etteaste.

- Inga on muidu nunnu, aga puudub tugevam isiksus. Lahjaks jääb, aga ehk see veel kujunemas. Lugu ise on selline „raadiohitt“, mida toodetakse maailmas tänapäeval iga päev sadu ja tuhandeid. Eurovisioni lavale võiks minna ikka tugevama looga

- Selles mõttes on kõik okei, et kui sa paned enda biidile plaksud taha, tõmbab see kohe automaatselt inimestel jala tatsuma. Normaalne tümm, aga samas täpne vastand sõnale „meeldejääv“

- Meenutab Liis Lemsalu videot, kus ta ka kodus pehmetel patjadel kassiga möllas. Üldiselt on mul lauludega see, et kui kohe ei meeldi, ei hakkagi meeldima. Ja kahjuks on sellega nii

- Inga eelmise aasta võistluslooga ei anna võrreldagi. „Milline päev“ oli mullu üks mu lemmikuid. „Right time“ on tore lugu, aga tema latt on liiga kõrge

- Igav. Meil on tuhandeid selliseid lugusid. Inga ise on aga atraktiivne ja armas

11. Jennifer Cohen „Ping Pong – 66 punkti

- Korralik klubimuusika ja ägedad sõnad. Täitsa vahva ja meeldejääv lugu. Miinuseks ehk inisev hääl.

- Pole eriti meeldejääv lugu

- Järjekordne raadiolugu, mis eurolaval kahvatub

- Põnevam kui eelmisel aastal, aga kui rääkida ikka enesetutvustuses seda juttu, et osales superstaarisaates, siis no kaua võib?!  

- Lugu ei lähe käima ei alguses, ega ka hiljem. Ei kütkesta

- Tahaks veidi rohkem energiat sellesse mängu!

- Enrique Iglesiase „Do you know“ algab ka pallikese kukkumise helidega. Ja too on ilus laul! Samas Tais on ping-pongil show näol hoopis erinev tähendus. Olekski võinud seda videos näidata 

- Kõlab nagu laul, mis võiks inimestele meeldida. Mind jätab täiesti külmaks.

- Ei anna muusikaliselt mitte midagi. Igav. Mõjub nagu ingliskeelne retsitatiiv

- Plaksud on üks asi, aga sämpeldada pinksipalli põrgatust on juba teine tera! Jennifer Cohen oli ka mullu minu meelest üks tugevamaid esitajaid. Tore, et see trend jätkub. Lavasõu saaks tõenäoliselt ka väga raju teha, kui võtta inspiratsiooniks Tai Ping Pongi sõud. Ei?

12. Renate „Videomäng“ – 63 punkti

- Eesti disko sobib kenasti suvisesse diskopubisse maakohtades ja linnades. Hea võimalus loomingu tutvustamiseks. Laul ei ole eurolaulu finaaliks sobilik

- Veidi veniv, aga käib kah

- Tore eestikeelne lugu. Aga pigem sõidaks see Raadios Elmar, kui „Eesti laulul“. Siiani imestan, kes valis neid lugusid…

- Kindlasti pole see hea lugu. Meenutab mulle aega, kui ma olin põhikoolis ja olid TRE peod ja vahupeod ja siis läksid sellised täiesti kohutava sisuga laulud inimestele peale

- Absoluutselt kohutav tümpsusült, mida ei kannataks isegi raadiost taustaks kuulata. Lisaks - kes teeb muusikavideo palale „Videomäng” ning ei näita videos kordagi ühtegi videomängu? Ainus, mis me saime, oli paar sekundit Monopoly lauamängu. Kas Renate üldse teab, mis videomängud on? Kahtlen sügavalt

- Kuidas see lugu üldse poolfinaali pääses?

- Poolfinaali parim eestikeelne laul. Endalegi ootamatult platseerus kolmandale kohale selles poolfinaalis… lihtsalt ei olnud väga palju neid, mis oleks rohkem meeldinud. Teises poolfinaalis oli märksa raskem kohti jaotada

- Nauditavalt esitatud meloodia, kus mitmekülgne naishääl seikleb helimaailmas

- Igav, surmigav!

- Kes selle loo läbi lasi?

- Renate on ju see tšikk, kes peaasjalikult Lõuna-Eesti klubides rahvast hullutab. Nüüd siis nii suurel laval? Tubli! Ikka pea püsti ja edasi!