KEHAKEELEVIDEO | „Eesti laul“ | Viinerid: kui kuulsime, et pääsesime poolfinaali, mõtlesime, et f***, ei taha

Kuidas sündis ansambel Viinerid ja mitu teid seal lõppude lõpuks kokku on?

Ütleksime, et Viinerid on pigem sõpruskond, mis koosneb umbes 15 kutist. Oleme kõik lapsepõlvesõbrad Kohilast. Läksime sügisel ühe Viineri suvilasse tema sünnipäeva tähistama. Vanust on meil juba nii palju, et ainult juua ja pidutseda ei jaksa. Võtsime kaasa kidra ja mikrofoni, et õhtul mingi laul genereerida ja linti laulda, sest siis oleks ju hea pull, mida mäletada.

Pets hakkas õhtul kitra mängima ja hakkasimegi suvaliselt peale jorisema. Pikalt ei jokutanud, mikrofon välja ja linti. Kes tol nädalavahetusel Viineritest suvilas kaasas olid, said räppida. See oli väga meelevaldne ja esmakordne kogemus kõigile. Kuna Peter on meist ainuke, kes viisi peab, võttis ta refrääni enda peale.

Nõnda sündiski ansambel Viinerid, kes on nüüdseks ka juba Spotifys oma koha leidnud. „Eesti laulu“ laval on meid ametlikult viis, kuid oleme vahel kaasanud ka kümme teist Viinerit – koos on kindlam. Oleme tänulikud, et meie sõpruskond on juba 15 aastat püsinud, sest pulli saab alati.

Mis inspireeris teid võistluslugu kirjutama ja seda „Eesti laulule“ saatma?

Meile meeldib koos asju teha. Viinerite ehk sõprade värk. Mida rohkem leiame viise pundi kokkuajamiseks, seda parem. Paljudel on juba ka lapsed, töö ja päris elu.

Inspiratsiooni saime lapsepõlvest ja Kohila elust, kohalikest inimestest, sõpruskonnast ja üleüldse Eesti väikelinnadest. Kõlas loogiliselt lugu ka „Eesti laulule“ saata, sest kuhu mujale sul ikka laulu saata on! Raadiod naljalt vastu ei võta ja sõpradel on see juba telefonis.

Sama pundiga on meil tegelikult enne valminud singel „Tala“, kuid pidime selle muusikavideo ebaeetilise sisu tõttu oma kanalitest eemaldama, kartes, et see saab „Eesti lauluga“ seoses liiga palju tähelepanu.

Pundiga on kindlasti plaanis uusi projekte ette võtta, uusi laule luua ja lauludes ka teisi Viinereid kasutada. Kõik tahavad ju spotlight’i (rambivalgust – T.J.). Järgmine teos „Pastakas“ valmib, kui võtame ette uue reisi suvilasse!

Meenutage hetke, kui saite teada, et olete poolfinaali pääsenud – kus olite ja millised emotsioonid olid?

Oh sa raisk, see oli päris huvitav olukord. Ainult Peter oli selle üle õnnelik. Tema pääses edasi kahe lauluga (Peter on ka Inga loo „Right Time“ autor - T.J.). Aga tema on ka muusik, neile on see ju tähtis.

Meil oli just ühe galaõhtu raames bändiproov algamas ja enne seda läksime kahekesi Balti jaama Uulitsasse sööma. Hardo isegi ei teadnud, et samal päeval hõisatakse poolfinalistid välja. Ta oli üldse ära unustanud, et me võistlusele kandideerime. Panime ETV telefonis käima ja ajasime korralikult burgerit näost sisse.

Siis saime teada, et pääsesime edasi ja tunne oli küll selline, et f***, ei taha. Ja põhjus oli just selles, et Marttil puudub igasugune rütmitaju ja viisipidamine. Hardol vist rütmitaju isegi on, aga viisi väga ikka ei pea. Ajagraafik on meil muude projektidega üsna umbes ja kuna reisime päris palju, siis proovi tegemise võimalusi napib.

Hardo kartis kõige rohkem, et peab otse-eetris ütlema: „Tule, naine, maale, üheksa kuud ja sul tuleb rinnast piima.“ Hardo helistas seepeale emale ja isale ning küsis, kas on väga tuksis, et me sellist asja ütleme. Ema vastas, et tehke pulli ja ärgu me muretsegu – jääb lahe mälestus.

Oliver oli teel bändikasse, kui telefon helises. Üllatus oli päris suur – kas tõesti televisiooni?! Ennist oli kokkulepitud bändiproov, et järgmise päeva esinemiseks valmistuda. Uudise peale jäi küll proov ära, aga algas valmistumine vägevamaks esinemiseks „Eesti laulul“.

Siis tuli juba ühiskõne grupis „Nimega Viinerid“, mis on meie Viinerite kogukonna suhtlusgrupp, ja naersime juba korralikult. Kokkuvõttes on lahe, sest tänu sellele saame sõpradega koos aega veeta, pulli teha ja arvame, et lõpuks rahvale see esitlus päris meeldib!

Millega eristute teistest tänavustest poolfinalistidest?

Me ei laula armastusest. Meie loo žanri võib nimetada Eesti regionaalpoliitiliseks räpiks. Kuradi pangad ei anna enam maakohtades asuvatele kinnistutele laenu, ainult Tallinna või Tartu omadele. Siirad maainimesed, kes teretavad tänaval kõiki, ka võõraid inimesi, surevad välja.

Teiseks oleme võõrad muusikas ja kaamerate ees. Keskmine eestlane ei samasta end Uku Suvistega – vaata teda, ta on seksikoon. Vaadake meid, tavalised poisid, teeme tuju rõõmsaks, ei võta end tõsiselt, ei oska laulda!

Kas olete juba arvestanud ka sellega, et võite Eestit Eurovisionil esindada?

Eks ta selline „Leto Svet“ oleks. Kalendrist vaatasime, kas sobiks, aga jällegi väga tõsiselt selle peale vist ei mõtle. Finaali võiks ikka purjetada, võib-olla meeldib inimestele meie randomness ehk kui lambist meie värk tulnud on ja osaliselt ehk kogume mõne protestihääle ka.

Mis toob teie arvates Eurovisionil võidu?

Ega see vist otseselt lauluvõistlus ei ole enam juba ammu. Üldiselt on võidu jaoks vaja kahte tegurit – õiget ajastust ja keemiat. Rahvas tahab näha midagi teistsugust. Aga mitte liiga teistsugust.

Sellel aastal andis Õhtuleht kõigile „Eesti laulu“ 24 poolfinalistile ülesande esitada oma võistluslugu kehakeeles. Vaata kehakeelevideot!