Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas taheti tappa Eesti päritolu Nõukogude kuller (2)

Tõnis Erilaid, 5. veebruar 2020, 00:19
Foto: Kristjan Lepp /Hommikuleht
Oli 5. veebruar 1926. Moskva–Berliini kiirrong kihutas läbi Läti lumise maastiku Ikškile ja Salaspilsi vahel, kui kolm palgamõrtsukat kiskusid ühe kupee ukse lahti ja avasid tule.

Kupees olnud kaks Nõukogude diplomaatilist kullerit jõudsid oma revolvri haarata, kuid Läti juurtega kingsepapoeg Teodor Nette sai kuuli pähe ja suri. Narvas sündinud Johann (Iogann)  Mahmastal jõudis raskelt haavatuna vastu tulistada. Ta vigastas kahte kallaletungijat, kes hiljem leiti rongis surnult. Kolmas pääses põgenema.

Mahmastal lukustas end kupeesse ega lasknud ennast segada enne kui Riias, kus tuli teda tundev Nõukogude Liidu peakonsul ja võttis diplomaatilise posti enda hoolde.  

Kaks surnud mõrvarit tunti ära – need olid Leedust tulnud salakaubavedajad vennad Gabrilovitšid. Kolmas jäigi tabamata ja selgusetuks jäi ka see, kelle ülesandel nad olid kulleritele kallale läinud. Majakovski kirjutas hiljem oma kuulsa luuletuse „Seltsimees Nettele – aurikule ja inimesele“, aasta pärast kallaletungi väntas Alekander Dovženko filmi „Diplomaatiline post“.

Johann Mahmastal oli pärast tervenemist kuller Nõukogude Liidu Türgi saatkonna juures, kuni 1937. aastal Siberi vangilaagrisse saadeti. Sealt ta põgenes ja varjas end Uuralites ühes külakeses, kuni 1942. aastal suri.

Narvas kandis ajalooline Suur tänav nõukogude ajal ja kuni 1994. aastani Mahmastali nime.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee