Mihkel Raud laste nutisõltuvusest: kriisi lahendamiseks on parim viis mobiiltelefon (22)

Mihkel Raua sõnul omandavad lapsed nutiseadmete abil kiiremini mõningaid teadmisi, mille omandamiseks läheks muidu kauem – näiteks keeleõpe. Televiisorit vaatavad tema lapsed kõigist nutiseadmetest kõige vähem. „Kui telekat vaatavad, siis ikka Youtube’i, mitte mingeid saateid.“ Valdavalt on tema lastel näpus tahvelarvutid ja mobiiltelefonid. „Nutiseade on suurepärane lutiasendaja – kui laps muutub närviliseks, on vaja maha rahustada, tuleb talle anda mobiiltelefon ja probleem on lahendatud.“

Mihkel tunnistas, et on proovinud ka kõiksugu muid nippe laste rahustamiseks ja proovib neid ka edaspidi ea meelega. Kas ta aga ei karda, et lapsel jääb midagi seetõttu õppimata, et ta ainult nutiseadmes aega veedab? „Muidugi jääb, kui ma annan lapsele restoranis mobiiltelefoni. Mis mu variandid on? Kui oleks kriis minu ja lapse vahel, oleks see üks asi, aga kui kriisi on segatud naaberlauas ontlikult salatit näksiv proua, keda minu poeg makaronidega loobib, ei saa ma lapsele selle kriisiga toimetulemist muudmoodi õpetada, vaid ma pean sellega tegelema,“ sõnas Mihkel. „Pean selle lahendama ja kõige paremini töötav lahendus on mobiiltelefon. See on tegelikkus.“  

Mihkel tunnistas, et lapsed vaatavad internetist täiesti veidraid asju, mis temas aeg-ajalt küsimusi tekitavad. „Youtube on täis videoid, kus vannis hullavad väiksed paljad Hiina lapsed ja neil on miljoneid vaatamisi! Ma ei taha teada, kes neid vaatavad. Mu tütrel oli mingi hetk periood, kus ta neid jumaldas – hunnik naljakaid, elavaid ja kilkavaid lapsi on vannis ja see kuidagi võlus last.“ Probleem tekkis Mihkli sõnul sellega, et kuna laps vaatas videoid tema konto all, sünkroonis see end kõigisse Mihkli nutiseadmetesse. „Kui teha mu telefonis lahti Youtube’i rakendus ja vaadata, mida olen ma viimasel ajal vaadanud, oli ühel perioodil seal 30-40 viimast videot väikestest Hiina lastest, kes vannis hullavad. Minu telefonist sellise asja leidmine tekitab loomulikult põhjendatud küsimusi.“

Kas Mihkel on ka kunagi lastele nutiseadmes olemise ajapiirangu kehtestanud? „Meil on, jah, mingi ajapiirang, aga elu on näidanud, et see peabki päris hästi, aga siis on ikka nii, nagu dieedipidamisega – tekib olukord, kus sul pole sellest võimalik kinni pidada. Oled lennukis ja lapsed on närvilised. Selleks, et kõik oleks rahulik ja sinu pärast hädamaandumist ei tehtaks, siis ta jälle läheb,“ tunnistas Raud.

Siiski sõnas mees, et lapsed harjuvad piirangutega kiiresti. „Aga siis peab olema reegel, et ka sina ei tee seda. Ei ole nii, et istume hommikusöögilauas ja mina võtan oma asja välja, hakkan vaatama, aga lapsed ei tohi. Nii ei saa, pead ise ka sellest loobuma ja see on teinekord raskem, kui laste masinatest võõrutamine.“

Raud tõdes ka, et seos selle vahel, mida lapsed vaatavad ja kuidas nad hiljem käituvad, on täiesti olemas. Alguses arvas mees ise, et jutt, et kui lapsed vaatavad vägivaldseid filme, siis nad muutuvad agressiivseks, on psühholoogide väljamõeldis, kuid oma poja pealt on ta näinud, et tonte ja koletisi vaadates muutub ka laps agressiivsemaks.

Saatejuht Marii Karellile oli Mihkel ka rääkinud, et ühel hetkel keeldus tema poeg Joosep tegemast asju, mida ei saanud teha nutitahvliga – riidessepanek, merevees enese jahutamine ja isegi kakal käimine. „Ma ise käin kakal iPadiga,“ tunnistas Raud.