Foto: Vida Press
Eesti
4. veebruar 2020, 00:02

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kuulus kütt vanasti tetri lasi (1)

Igal maanurgal on oma kangelasi. Viljandimaal Tarvastu kihelkonna piiril oli XIX sajandil tuntud legendaarne kütt Rasva Jaak (Jaak Meister), kes käis ringi, müristaja ehk eestlaetav üheraudne püss nööriga seljas ja lahtivõetav kaheraudne põues või põõsa alla peidetud – mõisnik ei sallinud, et tema talupoegadel oleksid sellised relvad ja metsaülem oma vahtidega passis peale.

Rasva Jaak oli jutumees. Külarahva sõnul rääkinud ta kõige sagedamini loo, kuidas Tammelaane metsas tedrejahil käis. Näinud korraga, et avaral platsil hulk tetri koos. Nii kui paugu müristajast pannud, oli terve kari, 11 tetre korraga maas. Ja kuidasmoodi veel, nagu šašlõkivardas. Eks ärevil Rasva Jaak unustanud laadimisvarda püssitorusse. Varras ajaski tedred ilusti üksteise otsa ritta.

Paljud imestasid, et kuidas selline asi juhtuda võis. Rasva Jaak siis selgitas: „Jah, sii om imelik küll. Ma isi imesta kõige rohkem seda, et kuidas see varras just ringi käis, sest linnud olid ju platsil rõngan...“  

Karu küüsi oli Rasva Jaak sattunud mitu korda, kui müristaja teistkordseks laadimiseks ei andnud vihane loom enam aega ja tuli sülitsi kokku minna. Jahimehe puss oli alati hädast välja aidanud. Mees ise ka kui mürakas. Uhkusega näitas ta külameestele sügavaid arme, mis ta keha katsid. „Ei karu oma kohutava jõu ja küünte-hammastega jahimehe tarkuse vastu saa,“ olla ise kiidelnud.