KOIDU OOPERIFANTOOM: „Ma ei ole kunagi teinud saladust, et mu üks lemmikmuusikale on olnud „Ooperifantoom“ ja ma õudselt tahtsin seda teha,“ tunnistab Koit. „Eriti muidugi tahtsin ma fantoomi mängida, see tundus mulle üks muusikalilava ägedamaid rolle.“ Iga asi saab aga ükskord otsa. Ka fantoomi mängimine. Pärast nüüdseid „Ooperifantoomi“ mängukordi võtab Koit teatritöös aja maha ja pühendub oma muusika loomisele.Foto: Teater Vanemuine
Aigi Viira 4. veebruar 2020 10:55
„Ega fantoomil neid minuteid laval nii palju olegi, aga see roll on nii intensiivne, et võtab emotsionaalselt, füüsiliselt ja vokaalselt kohutavalt läbi,“ tunnistab muusik Koit Toome, kes pärast kolmeaastast pausi taas „Ooperifantoomi“ nimiosalist kehastab. „Sa ei saa korrakski puhata, sest ajal, mil laval viibid, pead sada protsenti põlema. Kogu aeg.“ Säherdust põlemist iseloomustab tõik, et Koidu fantoomi-kostüüm rändab iga etenduse järel joonelt pesumasinasse. Sest see on valatud higist ligemärg. „Kostüüm näeb pärast etendust välja selline, nagu oleks sellega basseinis suplemas käinud.“

„Ega fantoomil neid minuteid laval nii palju olegi, aga see roll on nii intensiivne, et võtab emotsionaalselt, füüsiliselt ja vokaalselt kohutavalt läbi,“ tunnistab muusik Koit Toome, kes pärast kolmeaastast pausi taas „Ooperifantoomi“ nimiosalist kehastab. „Sa ei saa korrakski puhata, sest ajal, mil laval viibid, pead sada protsenti põlema. Kogu aeg.“ Säherdust põlemist iseloomustab tõik, et Koidu fantoomi-kostüüm rändab iga etenduse järel joonelt pesumasinasse. Sest see on valatud higist ligemärg. „Kostüüm näeb pärast etendust välja selline, nagu oleks sellega basseinis suplemas käinud.“

Paus Vanemuise teatri eelmise „Ooperifantoomi“ ja nüüdse taasesietenduse vahel on olnud hiigelpikk – kolm aastat. „Minu elus on see esimest korda, et lavastus, mida pole tükk aega mängitud, tuleb pärast nii pikka pausi tagasi,“ ütleb Koit. „Omal ajal tundus, et see võeti poolvägisi maha, sest saalid olid puupüsti täis ning mul ei jõudnud pooled tuttavad vaatamagi, sest alguses polnud võimalik pileteid saada. Ilmselt tegi teater ruumi uute asjade, näiteks „Hüljatute“ jaoks.“

Toona, kui „Ooperifantoom“ repertuaarist maha võeti, polnud Koidul aega kahjatseda, sest kohe tulid peale „Hüljatute“ proovid. Liiatigi oli teada, et „Ooperifantoom“ liigub riiulisse ajutiselt. „Üks asi lõppes, teine algas,“ muigab ta. „Ses mõttes oli mul hea meel, et oli lootus „Ooperifantoomi“ kunagi tulevikus võib-olla veel mängida.“ Nüüd on „võib-olla“-lootus täitunud. Lavastuses, mis esietendus 2014. aasta oktoobris, ei kehastanud Koit mitte nimiosalist, vaid esimest armastajat vikont Raoul de Chagnyd. Mõni hooaeg hiljem tõmbas ta Norra tenori Stephen Brandt-Hanseni asemel ülle fantoomikeebi. See oli Koidule lotovõit. „Ma ei ole kunagi teinud saladust, et mu üks lemmikmuusikale on olnud „Ooperifantoom“ ja ma õudselt tahtsin seda teha,“ jutustab ta. „Eriti muidugi tahtsin ma fantoomi mängida, see tundus mulle üks muusikalilava ägedamaid rolle.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad