„PUUDUTA MIND“ 117. SAADE | Eestisse saabus õpetusi jagama auväärne Bodhi Laama Erik Drew Jung (33)

Vaata saadet "Puuduta mind" ÕL veebis ja FBs igal neljapäeval kell 18

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloudist SIIT!

Saates uurime Erikult, mis tänases hullumeelses maailmas meid rahustaks ja teeks õnnelikuks. Vastukaaluks räägime ka külluse magnetiseerimisest ja edukuse võtmest.

Mis on budism?

Buddha õpetus on 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhartha Gautama õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud maailmareligioon, traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha õpetuse eesmärgiks on kannatusest vabanemine. Budismis puudub monoteistliku jumala mõiste. Budistlikku õpetust tõlgendatakse eri koolkondades veidi erinevalt. 

Kes on Buddha?

Arhat on teadvuse kõrgtasemele jõudnud isik. Theravaadas peetakse arhati seisundit isiksuse arengu ülempiiriks. Mahajaana vaate järgi ei ole arhati tase aga veel lõplik ning arhat jätkab oma teed bodhisattvana kuni temast saab buddha.

Olemasolu kolm tunnust:

1. püsitus 
2. kannatus 
3. isetus, ehk omaoleku puudumine 

Buddha on öelnud: "Kõik asjad ja nähtused on omaolemuseta, püsitud ning ebarahuldavad. Kõik, mis eksisteerib, on püsitu ja pidevas, lakkamatus muutumises. Nähtused moodustuvad, hakkavad muutuma ja lagunema ning seejärel kaovad tänu vastavate tingimuste ja põhjuste lõputule jadale". 

Sellest johtuvalt ei ole nähtustel ega ka elusolenditel püsivat omaolekut, muutumatut fikseeritud identiteeti. Inimesel puudub see, mida nimetatakse iseks, minaks või hingeks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. "Mina" pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse budismis kannatuse põhjuseks.

Tingitud olemasolu ei saa pakkuda lõplikku rahuldust, sest rahulolu pakkuvad objektid ise on püsitud ning nende kadumisel lakkab ka nendest tingitud õnneseisund.

Neli õilsat tõde

Neli õilsat tõde on budismi põhitõed, mida Buddha kuulutas oma esimeses jutluses. Neid teese tunnustavad õpetuse alustõdedena kõik budistlikud koolkonnad. Need on:

1. tõde kannatusest 
2. tõde kannatuse põhjusest 
3. tõde kannatuse lakkamisest
4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest 

Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Kannatuste põhjuseks on janu ja meeleplekid. Taṇhā on budismis mõiste, mis tähistab kõige laiemas mõttes negatiivseid emotsioone, eeskätt viha, iha ja teadmatust. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus; selleni viib õilis kaheksaosaline tee.

Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism India kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda – kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda – see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See on teadvuse kõrgeim võimalik seisund, kuhu jõutakse dharma harjutamise kaudu.

Tegu ja teovili

India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas oskamatud ehk halvad või oskuslikud ehk head. Teovilja võib jagada kaheks: teo vahetu tagajärg ja harjumuse tekkimine, kalduvus sarnaseid tegusid uuesti teha. Inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ja sellega oma teovilja ise määrata. Buddhad on karma seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates.

Sõltuvuslik tekkimine

Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki nähtused iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, olles ise põhjuseks teistele seadmustele. Kõige tuntum sõltuvusliku tekkimise ahel on kaheteistkümne-lüliline sansaara ja kannatuse tekkimise kirjeldus, mida tuntakse olemisratta mandalana. See põhjuslikkuse jada algab teadmatusega, mis on kannatuse algpõhjus.

Tühjus

Tühjuse õpetuse kohaselt puudub kõikidel asjadel ja nähtustel püsiv omaolek , nad on suhtelised ja sõltuvad kontekstist. See kehtib ka kõikide mõistete, väidete ja seisukohtade, aga ka tajude ja teadvuse seisundite kohta. Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb – kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism teadmatuse aluseks ja kannatuse põhjustajaks.

Vaata saadet "Puuduta mind" ÕL veebis ja FBs igal neljapäeval kell 18

Kõiki saateid on võimalik kuulata ja alla laadida hiljem ka Soundcloudist SIIT!

Erik Drew Jung annab õpetusi 7.–9. veebruaril Tallinnas.

ÕPETUSTE AJAKAVA:

REEDE 7. veebruar, kell 18.00–19.30

„Mis teeb meid õnnelikuks?“

Asukoht: Rahvusraamatukogu väike saal (Tõnismägi 2, Tallinn)

NB! Reedesel Rahvusraamatukogu loengul osalemine on eeltingimus ja ettevalmistus nädalavahetuse töötubadeks.

LAUPÄEV 8. veebruar, kell 10.00–17.00

„Kuidas saada edukaks?“ 

Asukoht: Yoga Residence (Pärnu mnt 32, Tallinn)

PÜHAPÄEV 9. veebruar, kell 10.00–17.00

„Külluse magnetiseerimine“ 

Asukoht: Yoga Residence (Pärnu mnt 32, Tallinn)

Lisaks! Õpetustega seotud ühismeditatsioon

Pühapäev, 9. veebruar kell 8.30–9.30 Tasuta, osaleda võivad kõik huvilised.

Üritusele saad registreeruda FB lehel SIIN!