Anu Raud põimis Tartu rahulepingu loo kõnekaks vaibaks (2)

„Tartu rahu tähenduse mõjusaks jäädvustamiseks olnuks kümneid võimalusi, kuid Eesti lõngadest kootud vaibas on omaette väärtus ja hingestatus,“ sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas. Vaip valmis nimelt Tartu linna tellimusel, sest Klaasi sõnul on linnal soov olulist ajaloohetke jäädvustada ka kunsti kaudu. 

Tekstiilikunstnik Anu Raud ütleb, et kuigi ülesanne oli tal elu keerulisim, sest kuidas sa paned ühe vaiba sisse nii sõja kui rahu, oli see ka ahvatlev ja pakkus parasjagu pinget. Pärast pikka mõtlemist sai vaibale pidulik valge ja lumine talveilm. Taamal Eestimaa, sümboliteks väikesed talumajad koos taevasse tõusvate valgete korstnasuitsudega, täielik Maarjamaa tuulevaikus. Lepingu allakirjutamisest ja seal viibinud inimestest räägivad rohked detailid ja sümbolid.

„Näiteks, meie ei näinud, kuidas lepingule alla kirjutati, kuid tindipott ja kirjapress nägid. Piip tähistab Ants Piipu ja prillid Jaan Poskat,“ kirjeldas kunstnik ühte osa oma väekast kätetööst. Vaibalt ei puudu ka koma, mis oli Tartu rahulepingu sõlmimisel samuti oluline tegelane - just tänu valesse kohta sattunud komale allkirjastati rahuleping mitte veebruarikuu esimesel, vaid teise päeva esimesel tunnil.

Inspiratsiooni vaiba kudumiseks sai Anu Raud ka peapiiskop Urmas Viilmalt, kes läkitas talle oma ametisse pühitsemise jutluse ja foto Tartu rahulepingu allakirjutamisest.

Vaiba kudumiseks kulus neli kuud, Anu Raual aitasid Heimtalis Kääriku talus mõtet teoks teha vaibakudujad Merike Lond, Eva Maaten ja Reita Taalmaa.

Tartu rahu 100. aastapäevaks valminud seinavaipa saab näha Tartu Linnamuuseumi Tartu rahu toas koos ovaalse lauaga, mille ümber rahukõnelusi saja aasta eest peeti.

Koos vaibaga esitleti linnamuuseumis ka Tartu rahust kõnelevat väljapanekut, mis hakkab mööda Eestimaad ringi reisima. Ringnäituse kuraatoriteks on ajaloolased Martin Jaigma ja Hiljar Tammela, esimese peatuse teeb näitus 18. veebruarist 8. märtsini Viljandi gümnaasiumis.