"Hommikusöök staariga" restoranis Dominic - Priit Pajusaar ja Anu Saagim
Inimesed
12. veebruar 2020, 00:01

HOMMIKUSÖÖK STAARIGA

VIDEOINTERVJUU | Priit Pajusaar: Eurovision, ma ütlen, on ületähtsustatud. Mis asi see on, aru ma ei saa?

Priit Pajusaar (55) on paarikümne euroloo ja lugematute hittide autor, keda võib auga nimetada Eesti euroisaks. Esimest korda üritas Pajusaar eurolavale jõuda 1993. aastal, kui Eesti osales Eurovisionil esimest korda. Tuttavate soovitusel kirjutas ta kiiruga kokku pala "Laulumaa", mis jäi finaalis kaheksa Janika Sillamaa esitatud loo viimaseks. 

Priit Pajusaar (55) on paarikümne euroloo ja lugematute hittide autor, keda võib auga nimetada Eesti euroisaks. Esimest korda üritas Pajusaar eurolavale jõuda 1993. aastal, kui Eesti osales Eurovisionil esimest korda. Tuttavate soovitusel kirjutas ta kiiruga kokku pala "Laulumaa", mis jäi finaalis kaheksa Janika Sillamaa esitatud loo viimaseks. 

Priit meenutab, et soovis Eurovisionil osaleda juba sügaval nõukogude ajal. "Neljandas klassis vaatasin Soome televisioonist Eurovisioni ja enamus lugusid tundusid mulle jube nõmedad. Siis teatasingi vanematele, et ükskord kirjutan Eurovisionile palju parema loo. Tasub unistada ja latt kõrgele tõsta," on mees kindel.  

Ajaloo jooksul, kus Eesti on Eurovisioni laulukonkursist osa võtnud, on kõige viljakamaid, hitimaid ning surematud laulud kirjutanud ei keegi muu, kui sina. Sinu ja Glen Pilvre ühisest sulest on ilmunud näiteks Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna kustumatu "Kaelakee hääl", Evelin Samueli "Diamond of Night", Neiokõsõ "Tii", Eha Urbsalu "Gotta Go", Meribel Müürsepa "Mr. Right" ja otseloomulikult Kreisiraadio kurikuulus "Leto Svet". Tulid aastas korra justkui kivi alt välja ja tulistasid täiega. Nüüd oled euromöllust taandunud

Võib jääda tõesti mulje, nagu valmistuksin terve aasta vaid Eurovisioni lauluvõistluseks. Tegelikult olen viimastel aastatel paar korda pääsenud vaid ühe lauluga pildile. Ega ma pole eriti ka enam üritanud. Seda on ülimalt oluline teada. Seekord löön kaasa "Eesti laul" auväärses žüriis. 

Kas sa oled sellest euromöllust väsinud?

Ei, asi pole üldse selles. Mul on hoopis teised tegemised. See "Eesti laul" või Eurolaul või misiganes, on olnud alati kõrvaltegevus. Kujuta nüüd ette, kui täiskasvanud inimene ei tegelekski millegi muuga, kui eurovisioonilugude vorpimisega. See oleks ju lollus! See on vaid jäämäe nähtav osa. Kedagi ei huvita, et ma produtseerin veel ka palju muud muusikat. Olen tohutult palju reklaamimuusikat teinud. See pole avalik info. Olen kirjutanud ka mitmeid muusikale. Näiteks "Lotte" Vanemuise teatrile ja Rahvusooperi tellimusel „Prints ja kerjus“.

See on tegelikult see, mis mind päriselt huvitab ja käivitab. Teatri- ja filmimuusika. Olen kirjutanud kahele mängufilmile muusikat, lühifilmidele muusikat, praegu on paistmas lisaks kolm filmi, millele samuti muusikat kirjutan. Eurovision, ma ütlen, on ületähtsustatud. Vanasti ma loomulikult nii ei arvanud.  Aga selle ümber on kohutavalt suur lällamine ja see on proportsionaalselt niivõrd väär. Mis asi see on, aru ma ei saa?

 

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99