Saund

Õhtuleht on tänavu „Eesti laulu“ ametlik meediapartner ning toob iga päev teieni üht poolfinalisti tutvustava loo ja tema laulu sõnumi kehakeeles.

KEHAKEELEVIDEO | „Eesti laul“ | Janet: olin edasipääsust kuuldes kaks päeva täiesti paanikas (5)

Terttu Jazepov | Video: Märt Niidassoo, Rauno Vahtre, Erki Pärnaku, 3. veebruar 2020, 00:01
JanetFoto: Märt Niidassoo, Rauno Vahtre, Erki Pärnaku
„Eesti laulul“ looga „Hingelind“ osalev Janet Vavilov tõdeb, et on võistluse eel tõeliselt ajahätta jäänud. „Mul pole kunagi ajast nii palju puudu jäänud. Natuke on siiani tunne, et vajaksin päeva paar tunnikest juurde, aga esimene paanika on üle läinud,“ ütleb ta.

Kuidas sa muusikani jõudsid?

Olen tegelikult muusikute perest, nii et muusikal on olnud minu elus oluline roll juba sünnist saadik. Mu vanemad pole mind kunagi millekski sundinud, nad ei pannud mind klaveri taha istuma ega öelnud, et enne sa siit ei liigu, kui mängida oskad. Ma ei näidanud ka ise üles huvi, et tahaksin viiuli- või klaverimängu õppida, aga tahtsin laulda. Nii panidki vanemad mu Eesti Raadio laululaste koori. Käisin seal umbes kümme aastat ja õppisin samal ajal ka tantsimist ning käisin näiteringis.

Siis tundsin, et koorist jääb natuke väheks ja proovisin soolovariante – koolis on ikka nii, et muusikaõpetaja võtab mingi lapse, kes vähegi viisi peab, ja paneb terve kooli ette laulma. Mina olin üks nendest. 2010. aastal võitsin Mustamäe Laululinnu võistluse ja siis tuli mu ellu juba Eesti Noorte Muusikaliteater, kus olen nüüdseks käinud kuus aastat.

Miks otsustasid „Eesti laulu“ võistlusel osaleda? Kas see on esimene kord, kui kandideerisid?

Jaa, täitsa esimene kord. Mul ei olnud tegelikult mõtet kandideerida. Üks mu halvimaid iseloomujooni on, et ma ootan, et asjad tuleksid minu juurde, aga ise ma midagi selle heaks ei tee. Olen küll enda jaoks palju pingutanud ja saavutanud, aga just muusikavallas võiks mu iseloom olla natukene kangem, ja minna läbi müüride, et kuhugi saada.

Kuid mulle kirjutas mu klaverimängija, kellega olen koos palju esinenud. Ta ütles, et tema sõber Marek (Rosenberg – T.J.) saatis loopõhja ja temal on sõnad, äkki panen need kokku. Läksin siis talle külla ja tegime loo umbes poole tunniga valmis. Siis ütles Marek, et järgmisel päeval lähme stuudiosse. Lindistamine läks samuti üsna kiiresti, järsku oli vaja mingi ankeet täita ja siis tuli juba uudis, et olen poolfinaalis.

Kuidas reageerisid, kui kuulsid poolfinaali pääsemisest?

See oli üks huvitav päev. Tean, et see oli neljapäeva õhtu, sest andsin MyFitnessis trenni. Võtsin telefonis aega, sest ringtreeningus pead jälgima, mitu sekundit veel harjutust teha on jäänud. Järsku vaatasin, et mulle hakkas tulema väga palju telefonikõnesid ja telefon läks n-ö punaseks. Pärast sain teada, et pääsesin poolfinaali. 

Eeldan, et kõik teised 23 poolfinalisti avasid šampanjad ja alustasid pidustustega, aga mina olin kodus umbes kaks päeva täiesti paanikas. Mitte selle tõttu, et kardaksin lavale minna või laulda, vaid kõik asjad sattusid niimoodi kokku, et kartsin, et ma lihtsalt ei jõua sellega tegeleda. Mul oli ka plaanis ligi kuuajaline reis ja minna sellisel perioodil kuuks ajaks välismaale... Lisaks olid mul muusikalid poole peal ja olin tollal veel Viimsi koolis õpetaja. Mul pole kunagi ajast nii palju puudu jäänud. Natuke on siiani tunne, et vajaksin päeva paar tunnikest juurde, aga esimene paanika on üle läinud.

Sinu kallim palus hiljuti su kätt. Kas pulmaplaanid jäävad siis praegu täiesti tagaplaanile?

Nii on. Kihlusime 1. jaanuaril ja ütlesin oma elukaaslasele kohe, et sel aastal ma küll midagi organiseerima ei hakka. See on ju üsna normaalne ja tavaline, et naine on suurem organiseerija, mu elukaaslane ei lähe ju mulle pulmakleiti ostma, sest mul pole aega. Nii et abiellume järgmisel aastal.

Mis on sinu eelis teiste poolfinalistide ees?

Vahest fakt, et võistlusel on peale minu loo ainult kolm või neli lugu eesti keeles. Kaks teist eestikeelset lugu on muidugi minuga samas poolfinaalis. Minu eeliseks võib olla ka see, et keegi ei tea mind. Ma olen uus nägu ja äkki minus on inimeste jaoks midagi üllatavat.

Oled sa juba mõelnud, et sa võid päriselt Eurovisionile minna?

Ei ole! Püüan päriselt elada päev korraga ja olen seda üritanud praegu ellu viia. Nagu mu emale meeldib öelda: „Janet, sa pead praegu lihtsalt tubli olema. Ma saan aru, et sul on raske ja palju asju teha, aga sa pead lihtsalt tubli olema ja elama päev korraga.“. Nüüd vaatangi, kuidas poolfinaal läheb. Siis võib-olla vaatan, kuidas finaal läheb. Ja sealt edasi.

Mis laval näha saab?

Laval näeb mind ja inimesi, kes on minuga olnud Muusikaliteatri algusajast peale ehk mind ja minu inimesi.

Sellel aastal andis Õhtuleht kõigile „Eesti laulu“ 24 poolfinalistile ülesande esitada oma võistluslugu kehakeeles. Vaata kehakeelevideot!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee