Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ordumeister Tallinnas löömingu põhjustas 

Tõnis Erilaid, 31. jaanuar 2020, 23:39
Foto: Teet Malsroos
Oli küünlapäev, 1. veebruar 1536, kui uus ordumeister Herman von Brüggeney Tallinna tuli, et võtta truudusevanne raelt, kodanikkudelt ning Harju ja Viru rüütelkonnalt. Linna sõites oli tal vana kombe järgi taga 30 mõrvarit köie otsas, kes said seeläbi linnaväravast läbi astudes armu.

Edasi laseme kõnelda kroonikal.

„Üks aadlik ja üks kaubasell tahtsid meistri auks (Raekoja ees) turu peal turniirimängu korraldada. Kui kaubasell aadliku (hobuse seljast odaga) maha pistis, siis hakkas see teisi aadlikke üsna kõvasti pahandama, kus suur riid tõusis nii ägedasti, et mõõgad tõmmati ja  muud kuulda ei olnud kui suurt kisa. Mitu inimest sai surmavaid haavu. Ordumeister käskis käega ja sõnaga rahu pidada, viskas kübara peast ja leiva laualt mässava rahva hulka, et neid vaigistada.

Aga see kõik ei aidanud midagi. Gilditoad ja õllekojad pandi ruttu kinni, nõnda et need, kes seal sees olid, mitte ei võinud välja tulla kisa-kära suurendama. Viimaks rahustas Tallinna bürgermeister Thomas Vegesack, kes lugupeetud mees oli, selle riiu ära. Ja ehk küll ka ennegi igal ajal suur vastuolu, viha ja kadedus Liivimaa aadli ja kodanikkude vahel valitsemas oli, iseäranis aga Tallinna kodanikkude ja Harju ning Viru aadlikkude vahel, siis läks see vastuolu veel palju suuremaks.“

Kroonika ei räägi midagi lähemat vaprast kaubasellist, kes aadliku sadulast tõukas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee