Kristjan LüüsFoto: Martin Ahven
Inimesed
30. jaanuar 2020, 15:04

Lisatud keskkonnaministeeriumi kommentaar!

SILMAKIRJALIKKUS?! Näitleja Kristjan Lüüs süüdistab: aasta keskkonnateo auhinnagalal pakuti laastava lihatööstuse toodangut! (94)

Näitleja Kristjan Lüüs kirjutab Facebookis Eesti veganite grupis, et Eesti keskkonnakaitsjad on silmakirjalikud, kuna aasta keskkonnateo auhinnagalal pakuti külalistele ikkagi loomset menüüd, kuigi lihatööstus on maailmas üks saastavamaid tööstusharusid.

"Eile oli Tallinnas Aasta Keskkonnateo auhinnagala, kus ma pidin esinema, ja kui selle pakkumise sain, küsisin samalt üritusturundusfirmalt, et kas neil on ka täistaimne menüü, sest kus siis veel, kui mitte Eesti põhilisel keskkonnagalal ja vastupidine oleks tugevalt silmakirjalik. Tol hetkel vastati mulle, et lahe mõte ja uuritakse..." kirjeldab ta. "Eile läksin siis kohale ja menüü nagu ikka – veiseliha, kala, mereannid jne. Ühesõnaga klikkis kokku, kui kurb see pilt Eestis on, kui isegi inimesed, kes peaksid teadma mis on keskkonnale hea, on, eeldan, et laiskusest, täielikud silmakirjatsejad."

"Tore muidugi, kui teid ei ehitata enam nii mürgiste kõrvalsaadustega või kasutatakse loodussõbralikumat pakendit, kuid lihatööstuse laastav mõju keskkonnale jätab need ikka kaugele maha. Kurb," väljendab ta pettumust.

ÜRO keskkonnaprogrammis tõdeti 2018. aastal, et lihatööstus on maailmas üks pakilisemaid probleeme ning loomade kasutamine toidu tootmise tehnoloogias on maailma katastroofi äärele viinud. 

Selleks, et saavutada Pariisi kliimaleppes sätestatud eesmärgid, on vajalik suuremahuline loomakasvatuse vähendamine. Antud tööstusharu kasutab väga palju looduslikke resursse ning toodab väga suures mahus kasvuhoonegaase. 

ÜRO keskkonnaorganisatsiooni sõnul on loomade suurfarminduse ökoloogiline jalajälg ning nende poolt tekitatud kasvuhoonegaaside hulk võrreldav sellega, mida toodavad kõik autod, rekad, bussid, laevad, lennukid ja kosmoselaevad.

Lisaks selle peetakse loomatööstuse suurfarmindust suurimaks raadamise, kõrgenenud meretaseme, väheneva puhta vee ning liikide väljasuremise põhjustajaks.

Seetõttu on tõepoolest õigustatud küsimus, miks keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud üritus ei paku galaüritusel keskkonnateadlikele ettevõtetele ja inimestele ka keskkonnasõbralikke suupisteid.

Näitleja Kristjan Lüüs tõdes mullu oktoobris Õhtulehele antud intervjuus, et kliimatemaatika on talle väga südamelähedane. Ta hakkas tänu abikaasa Marisele veganiks, kuna see on otseselt kliimateemaga seotud.

“Minu viimane suur elumuutus on veganlus. Olen selle üle tõesti õnnelik. Paraku neid kohti, kus veganitoitu saab, ei ole väga palju. See tähendab, et 90 protsendil juhtudest kokkan ma kodus ja teen omale söögi ka tööle kaasa. See on palju odavam ja ma arvan, et toitun tervislikumalt. Mulle meeldib üks tsitaat: “Parem on olla halb vegan kui üldse mitte midagi.”,” rääkis ta.

Keskkonnaministeerium: galal pakuti ka taimetoitu! 

Õhtuleht pöördus kommentaari saamiseks ka gala korraldanud keskkonnaministeeriumi poole. Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Marju Kaasik soovib esmalt ära klattida ebatäpsuse, mis Lüüsi postituses on:

"Keskkonnagalal pakuti ka vegan ja taimset toitu ning lisaks kala ja loomaliha. Nii et valikut oli kõigile. Kutsutute seas oli mitmeid veganeid, kes said kõhu täis. Meil on kahju, kui keskkonnagala külaliste tuju tõstnud Kristjan Lüüs endale sobivat ei leidnud," nendib ta. 

Kaasik tunnistab, et põllumajandus on tõepoolest üks suurima keskkonnamõjuga majandusharusid, sestap tuleb seda enam jälgida mida süüa.

"Ja siin on rusikareegel, et tuleks tarbida võimalikult kodu lähedal kasvanud toitu. Kui sööme kohalikku ja mahedalt Eesti rannakarjamadel kasvanud veist, siis selle keskkonnamõju võib olla väiksem kui kaugelt toodud taimetoidul. Lisaks hoiavad meie veised ja lambad avatuna Eesti poollooduslikke kooslusi, sealhulgas rannakarjamaid. Keskkonnaministeerium eelistas galale menüüd valides just kodumaist toidukraami," kinnitab ta. 

"Erinevad uuringud kinnitavad, et nii-öelda heaolukiirikides on liigne lihatarbimine probleem just inimeste tervise seisukohast. Seega pole oluline mitte niivõrd see, et me lihast täielikult loobume, vaid selle osa oma menüüs oluliselt vähendame. Inimene on kõigesööja ning lihast saadavatel kasulikel ainetel on tema menüüs oma koht," usub ta. 

Kaasik tõdeb, et kuigi keskkonnaministeerium ei jaga toitumissoovitusi, seisab see siiski selle eest, et inimtegevuse mõju oleks keskkonnale võimalikult väike. "Miks mitte alustada toiduraiskamise vähendamisest, Eestis annaks toidukadu iga elaniku kohta vähendada 20 kg aastas," soovitab ta.