Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Kärdlat raputas maavärin. Või siis mitte (1)

Tõnis Erilaid, 29. jaanuar 2020, 00:19
Kärdla sadam.Foto: Teet Malsroos
Hiidlased olid üllatunud, kui kuulsid uudist, et laupäeval, 29. jaanuaril 2005 kell 15.17 oli olnud 3,8magnituudine maavärin, mille epitsenter oli Kärdlast vaid viie kilomeetri kaugusel.

„Laupäeval oli üle mitme aja ilus päikseline ning vaikne talveilm, inimesed väljas ja keegi midagi ei märganud. Pühapäeval kuulsid hiidlased maavärinauudist raadiost ja nüüd arutab igaüks seda kohvilauas,“ rääkis Hiiu Lehe ajakirjanik. Hiiumaa päästeteenistusest kinnitati, et laupäeval ei saadud ühtegi telefonikõnet, kus oleks maavärinat kurdetud. „Kõik oli rahulik ja vaikne.“ Ka merel olnud kalurid, kes olid parajasti teel Lehtma sadamasse, polnud midagi erakordset tähele pannud.

Maavärina olid registreerinud naaberriikide seismograafid. Toona ainus Eesti mõõteriist Tartus oli kõrgvee tõttu kannatada saanud ja rivist väljas.

Paar nädalat hiljem teatas tehnikaülikooli teadlane, et Hiiumaa maavärin osutus eksituseks. Küllap eksis selle registreerinud automaatjaam.

Eksitus oli tõenäoline, sest kui 2018. aastal oli ühel märtsiööl Lääne-Eestis nõrgem, 1,7magnituudine maaavärin, oli selle mürin selgesti kuulda ja paljud kargasid hirmuga une pealt voodist välja. Hiiumaa ja Vormsi vahel aasta varem olnud 2,1magnituudist maavärinat olid randlased samuti tundnud. Rääkimata 1976. aasta Osmussaare 4,75magnituudisest, mida ergumad inimesed panid tähele isegi Narvas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee