Eesti
27. jaanuar 2020, 00:01

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vene pommitajad hiilisid Tartu kohale (10)

Oli 27. jaanuari õhtu 1943, kui Tartu südalinnas raksatasid plahvatused. Õhuhäire anti alles pärast seda, kui pommitamine lõppes ja Vene lennukid olid juba lahkunud. Rinne oli kaugel ja keegi ei osanud oodata venelaste esimest õhurünnakut Tartule pärast 1941. aastat.

Toonased ajalehed ei rääkinud pommitamisest sõnagi. Ülikooli botaanikaaia peahoonet ja triiphooneid tabanud pommide all hukkus Eesti kuulsaim botaanik professor Teodor Lippmaa koos naise ja tütrega, kuid nii keskne ajaleht Eesti Sõna kui ka Postimees tarvitasid järelehüüdes sõnu „ootamatult surma saanud“. 

Tartus hukkus pommitamises 18 inimest. Mõni pomm ei lõhkenud. Näiteks Tartu ülikooli apteegihoonet Rüütli ja Laia tänava nurgal tabanud pomm tungis läbi kõigi korruste keldrisse, kuid jättis maja terveks.

Paraku ei olnud õnne Tartu kunstimuuseumil, millel Saksa välikomandantuur oli just jaanuaris oma ruumidest välja kolida käskinud. Uueks ajutiseks asupaigaks leidis linnavalitsus neile toad Laial tänaval. Paraku langes just selle kivimaja õuele 27. jaanuaril lennukipomm ja hoone muutus rusuhunnikuks. Ettevaatlikult kaevati kivide alt välja ja viidi ülikooli peahoonesse varjule kunstiteoseid, millest imekombel hävis täielikult vaid 17. 238 teost oli saanud vähemaid või suuremaid kahjustusi. Muuseum jäigi nüüd Saksa okupatsiooni ajal suletuks. 1944. aastal koliti kogu Väätsa kooli.