Inimesed

Hendrik Aguri juhitavast riigigümnaasiumist on lahkunud kümneid õpilasi: see oli selgelt prognoositav (10)

Toimetas Katharina Toomemets, 26. jaanuar 2020 19:15
Hendrik AgurFoto: Teet Malsroos
Mullu septembris avas Kohtla-Järvel uksed uus riigigümnaasium, mille direktoriks on Hendrik Agur ja kus õpetajana ametis Ainar Ruussaar. Mehed olid külalisteks saates „Hommik Anuga“ ja kinnitasid, et nad läksid sinna mõttega teha Eesti parimat kooli.

„Kõige tähtsam on inimeste usk, kes sinna õppima lähevad,“ ütles Agur. Ruussaar lisas, et sealsed õpilased tahavad õppida ja saada head haridust. „Mõni hambad ristis, mõni vahel pisar silmis, aga nad sunnivad ennast õppima. Paljudel on raske,“ tunnistas Ruussaar.

Samal teemal

Praeguseks on koolist lahkunud 43 õpilast. „See vastab tõele, et tänaseks on meid alles 283, aga vestlesime suvel kõigiga, vaatasime tulemusi ja see oli selgelt prognoositav. Kooli mõttes ei ole see katastroof. Seda võib meedias keerata nii. Või naapidi, aga paljudele lihtsalt ei sobinud. Ei sobinud kooli kultuur, kombed ja ka nõudmised,“ tunnistas Agur.

Mida kultuur ja nõudmised tähendavad? „Gümnaasium on õppimise koht. Nad on täiskasvanud noored inimesed, aga õppimise kõrvalt täiskasvanud noor inimene ei istu avalikus kohas põrandal. Selleks on olemas toolid või aatriumi trepiastmed. Euroopalik haritud noor inimene kasutab šnitsli söömiseks nuga, mitte ei mulju seda iga hinna eest kahvliga,“ selgitas Ruussaar.

Agur tõdes, et sügisel, kui muudatused olid alles värsked, toimusid erinevates Facebooki-gruppides sel teemal tulised sõnavahetused. „Kui vaadata sõnelejate profiili, siis valdavalt olid nad ise ammu enam mitte koolieas ja mitte kunagi meie koolis käinud. Ka praegu on kindel sihtrühm inimesi, kellele absoluutselt ei meeldi, et tulime uue riigigümnaasiumiga valdavalt venekeelsesse keskkonda. See on normaalne, ka seda tuleb austada,“ tõdes Agur.

Ainar Ruusaar sõnas, et tema jaoks purunes Kohtla-Järvel mitu müüti. „Kujutasin ette, et suure vahetunni ajal on Vene noored õpilased omavahel ja Eesti noored õpilased omavahel. Üllatus-üllatus, üldse ei ole niimoodi! Eestlased suhtlevad venelastega, venelased eestlastega. See pole üldse rahvuste- ega keelepõhine, nad suhtlevad läbi huvialade,“ ütles Ruussaar. „Teine müüt, mis purunes – läksin kuklateadmisega, et äkki seal on mingi eestivastasus või venemeelsus. Ei ole mina seda märganud.“

Miks aga on neil noortel motivatsioon eesti keelt õppida? „Nad tahavad olla edukad. Inimesed, kes on tulnud gümnaasiumisse, on seadnud endale eesmärgi tulevases elus keegi olla, hakkama saada. See ongi motivaator,“ ütles Ruussaar. „Õpilased on valdavalt väga motiveeritud ja toredad. Segment, keda absoluutselt miski ei huvita on ka muudes koolides. Seda on ka meil ja jääb järjest vähemaks,“ kinnitab Agur.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee