Anna Kaneelina avab oma muusika lätteid: lastega kaasnev vastutus pani tajuma, et on sünd ja surm

„Aitäh, Marta ja August, teieta ma poleks midagi!“ tänas lauljatar Anna Kaneelina ehk Anna Pärnoja reede õhtul muusikaauhindade jagamisel oma lapsi, kui võttis vastu aasta naisartisti tiitli. „Laste saamisega minu elu justkui alles algas. Tekkis teadmine või taju sellest, mis inimeseks olemine üldse on. Nad on mind nii palju õpetanud, minu maailma avardanud ja olnud suureks tõukeks, miks ma ise muusikat kirjutama hakkasin,“ põhjendab Anna. 

Anna ütleb, et seda kõike on raske kirjeldada. „See on sisemise kasvamise tunne. Kui oled terve elu elanud, mõeldes vaid iseendale, ja näed ühel hetkel, et sinu kanda ja vastutada on need väikesed inimesed... See muudab elu ja elu nägemist täielikult. Tundmine, et sa ise pole enam esiplaanil, lastega kaasnev vastutus, meeletu armastus, hirm tundmatuse ja teadmatuse ees – see kõik pani mind tajuma, et elul on ring. Et on sünd ja surm. Ma olen surelik inimene ja mõistsin, et mul ei ole lõputult aega oodata, tahtsin elada ja neid asju teha.“

Anna sõnul ootasid lapsed väga, et kuldne karikas koju tuleks. „Nad vaatasid kodus telekast kogu sõud ja rõõmustasid koos minuga, olid ülirõõmsad ja uhked.“ Plaadi salvestas Anna poolteist aastat tagasi. Tütar Marta on praegu viiene, poeg August neljane. „Siis olid nad selle võrra nooremad. Salvestasime ühe intensiivse nädala, see oli keeruline, aga laste vanaemad olid abiks. Eks muidugi oli raske pisikeste laste juurest minna nädalaks intensiivselt tööd tegema. Tulin küll ööseks koju tagasi, aga fookus oli töö peal.“