Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vennatapja rahu ei saa ja kummitab mungana  

Tõnis Erilaid, 25. jaanuar 2020, 00:05
Foto: Tiina Kõrtsini
„Praegu pakub pealinlastele palju kõneainet Lühikesel jalal kummitav munga vaim, mis ilmub täpselt iga 19 aasta järel. Õhtul käivad seal paljud müstikasse kalduvad kodanikud lootes kusagil näha salapärast valgust või kollitamas käiva vaimu kuju,“ kirjutab Rahvaleht 27. jaanuaril 1936. Kuulu järgi nähtud munga vaimu viimati 1917.aastal.

Lühikese jala torni külje all elanud 15. ja 16. sajandi vahetusel kaks venda: kaupmehed Theobold ja Franz. Noorem vend Franz oli armunud samas kõrval elanud kullassepatütresse Angelikasse ja pidas pulmaplaane, kuid pidi ootamatult kaubavooriga Venemaale minema. Möödus aasta, möödus kaks – Franzu ei tulnud ja nüüd võitis Theobold Angelika südame. Tehti pulmad. Maja rõkkas külaliste naerust ja pillihäältest, kui Franz ootamatult sisse astus, tolmune ja pikast teest väsinud.

Vana teenija ütles, et näe, kui hea – Theobold peab parajasti pulmi ja sina jõudsid ka koju.

Franz tormas venda õnnitlema. Kui nägi, et pruut on Angelika, siis haaras mõõga ja raius kõigepealt neiu ja takkapihta ka venna surnuks ning põgenes. Tuli tagasi nelja aasta pärast mungarüüs. Elas mõni aasta Lühikeses jalas ja siis leiti ühel õhtul tema laip samast nurgast, kuhu olid langenud tema käe läbi hukka saanud Theobold ja Angelika.

Sellest ajast ilmuvatki vanasse majja iga 19 aasta järel palvetava munga vaim, sügav kurbus kahvatul näol.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee