VIDEO | Riigikogu infotunnis vastavad saadikute küsimustele Helme, Aab ja Kokk (11)

Jaak Aab vastab küsimustele maal elu võimalikkuse, riigireformi, prioriteetide, Ida-Virumaa tuleviku ning regionaalsete investeeringute kohta.

Rene Kokk vastab küsimustele rohelise põlevkivi ning metsanduse kohta.

Keskkonnaminister võeti pihtide vahele

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski küsis keskkonnaministrilt selle kohta, et Eesti valitsus soovib Euroopa liidust saada raha selleks, et võõrinduda põlevkivist energia tootmisest. Selle suurem eesmärk on liikuda keskkonnasõbralikkuse poole. Samal ajal on valitsus Eesti maksumaksjate rahast plaaninud ehitada uut õlitehast. Ossinovski päris, kuidas saavad need kaks vastandlikku tegevust kokku sobida.

Sama küsimuse kohta päris ka reformierakondlane Aivar Sõerd. 

Keskkonnaminister Kokk jäi oma vastustes puiklevaks, märkides, et saadikute küsimustele vastates ei jää paljud teemad tema pädevusse. Küll soovitas ta pöörduda majandusministri kui rahandusministri poole. Samuti ei soovinud ta kommenteerida seda, mis seostub Euroopa Liiduga.

Riigikogu infotunnis soovis Yoko Alender keskkonnaminister Rene Kokalt teada metsandusega seotud probleemide lahendamise kohta.

Alender märkis, et mets on oluline taastuv looduslik toormaterjal ja tööandja väga paljudele, aga teisalt on mets ka meie n-ö kultuurilise identiteedi osa. Paljud samastavad end Eesti loodusega ja peavad seda oma identiteedi väga oluliseks osaks. Väga paljud on mures, et mitte öelda ärritunud,  ja väljendanud väga tõsist muret Eesti metsa pärast. Alender soovis ministrilt teada, milline on praegune seisukord metsanduses ja milline on Eesti metsanduse tulevik.

Kokk nentis, et ühiskonnas on tekkimas hüsteeria mõõtu arvamuseavaldus. Hästi paljud arvavad ja teavad arvavat täpselt, mis Eesti metsas toimub. „Nüüd, mina küll siit puldist tahan rahustada Eesti inimesi: ei ole põhjust sellist hüsteeriat üles kütta, nagu täna siin just eriti Facebookis toimub,“ ütles Kokk. Ta lisas, et saab ka sellest põhjusest aru. Kuna tegemist on metsanduse arengukava 2030 koostamisprotsessiga, siis on täiesti arusaadav, et erinevad huvigrupid toovad seda sõnumit esile.

Kokk selgitas, et RMK-l on kahtlemata täna ka tasakaalustav roll Eesti metsanduses. „Meil on üle 300 000 ha täna juba kaitse all, meil on erinevad kaitse tüübid, RMK teeb erinevaid looduskaitselisi töid, taastab jääksoid, teeb RMK metsaradasid, meil on erinev metsaharidus,“ märkis minister. Ta toonitas, et RMK teeb väga palju looduskaitselisi töid, aga oponendid kahjuks seda poolt välja ei too.

„Mis puudutab raiemahte, siis need raiemahud on juba varasemalt kokku lepitud,“ ütles Kokk. Tema sõnul on koostamisel metsanduse arengukava, kus tuleb kokku leppida järgmised arengud Eestis, kui palju me tahame üldse kinni panna Eesti metsasid, kui palju me tahame tulevikus raiuda.

Ministri selgituste kohaselt on metsanduse arengukava koostajaks väga esinduslik seltskond. „Seal on loodusinimesed, seal on metsamehed, seal on ülikoolidest teadlased, seal on turismiettevõtted, seal on maamajanduse esindajad jne,“ ütles Kokk.  „Kui see seltskond ei ole pädev, kui Eesti tipptegijad sellel alal pädevad kokku leppima või leidma kuldset lahendust, siis mina küsin, kes need on.“

Koka sõnul on töös metsaseadusesse ja looduskaitseseadusesse sisse viimisel paar muudatust. Üks nendest on uuendusraie lankide vähendamine, mis on praegu eitse hektarit ja mis viiakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist uuesti viie hektari peale, nagu oli varasemalt. Looduskaitsealadel kehtestatakse raierahu kõikidel looduskaitsealadel. Ta lisas, et ka praegu on teatud aegadel lubatud looduskaitsealadel piiratud tüüpi raie.  „Järgmisest aastast me kehtestame selle, et on täiesti nullraiumine lindude pesitsemise ajal looduskaitsealadel nii riigimetsas kui ka erametsas. Ja lisaks sellele vaatame üle okste purustamise lindude pesitsuse ajal,“ märkis keskkonnaminister. Ta rahustas kõiki: ei ole põhjust muretseda, Eesti metsadega ei ole asi nii üldse nii hull, kui näidatakse meile.

Keskkonnaminister vastas veel Jevgeni Ossinovski esitatud küsimusele rohelise kohta.

Siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes vastas Urmas Kruuse esitatud küsimusele jälitustegevuse, Jaak Juske esitatud küsimusele poliitiliste valikute, Riina Sikkuti esitatud küsimusele ministri töö ja mitmekesisuse, Heidy Purga esitatud küsimusele võrdse kohtlemise ja Jüri Jaansoni esitatud küsimusele apteegireformi kohta.

Riigihalduse minister Jaak Aab vastas Annely Akkermanni esitatud küsimusele maal elu võimalikkuse, Toomas Kivimägi esitatud küsimusele riigireformi, Helmen Küti esitatud küsimusele prioriteetide, Katri Raiki esitatud küsimusele Ida-Virumaa tuleviku ja Urve Tiiduse esitatud küsimusele regionaalsete investeeringute kohta.