Toom on Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimese osa põhjal valminud samanimelise filmi stsenarist ja režissöör. Film valmis stuudios Allfilm ning esilinastus 20. veebruaril 2019. aastal. Film on osa EV 100 filmiprogrammist ning valiti Ameerika filmiakadeemia parima välisfilmi auhinna eelvalikusse.
«See tuli mulle suure üllatusena, loomulikult ei osanud ma seda oodata,» kommenteerib Tanel Toom Postimehe aasta inimese tiitli saamist. «Igasugune tunnustus on tore, aga... kujutasin ette, et aasta inimeseks võiks saada mõni teadlane, kirurg või tuletõrjuja või keegi, kes teeb rohkem mingit päris asja või on ühiskonnale kasulikum.»
Tänavu annab Postimees aasta inimese auhinna üle 23. korda. «See traditsioon sai alguse 1997. aastal ja on meie jaoks meeldiv võimalus juhtida tähelepanu neile inimestele, kelle tegevusel on märkimisväärne mõju Eesti ühiskonnale ja inimestele,» ütleb Postimehe peatoimetaja kohusetäitja Kalev Korv.
Tanel Toomile oli 2019. aasta töine ja täis üllatusi. «Ühtlasi oli see minu jaoks väga oluline aasta, sest sain valmis oma esimese täispika mängufilmi. Olen filmindusega seotud 17 aastat ja olen seda hetke kaua oodanud. Nüüd on see saabunud,» rõõmustab Toom.
Tanel Toom on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning nimekas Euroopa filmikoolis National Film and Television School Inglismaal. Ta on kümne lühifilmi ja ühe täispika filmi autor. «Pihtimus» (2010) nomineeriti 2011. aastal parima lühifilmi Oscarile ja Ameerika filmiakadeemia tunnistas selle aasta varem parimaks tudengifilmiks. «Tõde ja õigus» on Toomi esimene täispikk mängufilm. Praegu on töös tema teine ulmefilm «Gateway 6».
Postimees andis oma aasta inimese auhinna tänavu välja 23. korda. Aasta inimese nimetamisega tunnustab Postimees väljapaistvaid inimesi, kelle teod lähevad ajalukku. Varem on Postimehe aasta inimese auhinna saanud:
1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid
1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik
1999 – Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid
2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja
2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu «Everybody» helilooja
2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja
aasta tegu – pensioni II sammas
aasta meeskond – filmi «Nimed marmortahvlil» tegijad
2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti
2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele
2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja
2006 – filmi «Leiutajateküla Lotte» tegijad
2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas
2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja
2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja
2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist
2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest
2012 – Urmas Dresen, visionäär ja Lennusadama rajaja
2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht
2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht
2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent
2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse
2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust
2018 – kommunismiohvrite memoriaali autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja
Kommentaarid