Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ja Vene piirivalvurid lahingut pidasid 

Tõnis Erilaid, 20. jaanuar 2020, 00:01
Talvel oli Peipsil piirijoon tähistatud kuuseokstega.Foto: Aldo Luud
„Eesti ja Vene piirivalvurite verine kokkupõrge Peipsil. Kaks Vene piirivalvurit ja hobune said surma,“ pealkirjastab Päevaleht esiküljeteate 20. jaanuaril 1938.

Eelmisel päeval olid kella kolmveerand kahe paiku kaks Vene piirivalvurit Peipsil umbes 18 kilomeetri kaugusel oma kalda Skamja külast üle Eesti piiri tulnud, ahistades meie kalureid, kes olid sadakond meetrit piirijoonest Eesti poolel. Kalureid olid kaitsmas kahe meie kordoni patrullid, kes püüdsid õhku tulistades venelasi peatada. Selle asemel, et seisma jääda, avas üks idanaabri piirivalvureist meie omade pihta tule. Eestlased lasid seepeale tema ja ta hobuse maha ning käskisid teisel Vene piirivalvuril relva maha panna.

Too keeldus ja ähvardas maha lasta igaühe, kes talle läheneb. Kordoniülem sellest ei hoolinud. Venelane heitis jääle pikali ja pani püssi palge. Siis lasti ka tema maha. 

Vene piirivalvurite surnukehad jäeti jääle. Valve pandi juurde ootama, kuni kohtu-uurija kohale jõuab.

Talvel oli Peipsil piirijoon tähistatud kuuseokstega ja ka enne seda oli meie kalurite hoiatamiseks umbes 300 meetri kaugusel kuuseoksi pandud. Edasi võis minna ainult piirivalve loal, mis seekord oli kaluritele ka antud.

20. jaanuaril käisid lahingupaigas Eesti ja Vene piirivalve kohalikud ülemad. Nenditi, et venelased olid 325 meetrit üle piiri tulnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee