DROONIVIDEO | HÄVINGUST PÄÄSTMINE: mõisaomanikuks 21. sajandil!

Kes meist ei taha unistada suurelt? Mõnikord piisab heast töökohast ja armastavast perekonnast, mõnel juhul kuulub unistuste hulka soov millegi tähelepanuväärsega silma paista. Mõni tahab Kuule lennata, teine suure ettevõtte püsti panna. Mõni kolib maale ja hakkab mõisnikuks. Inimesed on erinevad. Unistused on erinevad.

Mõisad pärast maareformi

Euroopa radikaalseim maareform 1919. aastal ja seisuste kaotamine 1920. aastal jätsid Eesti mõisnikud ilma nii oma tootmisvahenditest (sealhulgas maast) kui ka seisuslikest privileegidest. Need vähesed baltisakslased, kel õnnestus tükike mõisasüdant majapidamisena säilitada (enamasti teenete eest Vabadussõjas), riigilt rendile saada või pärast 1925. aastat asendustalundina tagasi taotleda, pidid selle jätma juba 1939. aasta sügisel, kui Umsiedlungi kutsel kiirkorras lahkuti. Siiajäämine oleks lõppenud nende jaoks igal juhul halvasti.