Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas passi tuli kirjutada inimese silmade värv (3)

Tõnis Erilaid, 17. jaanuar 2020, 00:02
Foto: TEET MALSROOS
„Passi kantakse järgmised andmed... sugu, pikkus, silmade värv, juuste värv, perekonnaseis,“ otsustas Tiit Vähi valitsus oma 16. jaanuari määruses 1996. aastal. Sellega kinnitati välismaalase passi väljaandmise tingimused ja märkides juurde: „Pass ei anna selle kasutajale õigust Eesti diplomaatiliste ja konsulaaresinduste kaitsele.“ Samuti oli määruses ette nähtud, et riigipiiri ületamisel teeb piirivalveametnik sellest märkme passi ja kui see on neist juba tulvil, siis võib taotleda uut passi. 

Nood hallid passid pidid olema ajutine lahendus, aga on püsinud ja püsinud ning igasugune katse vähemalt nendele, kes ise või kelle vanemad-vanavanemad elasid Eestis juba enne 1991. aastat, kodakondsus anda, on poliitiliselt läbi kukkunud. Kuigi määratlemata kodakondsusega inimesi on Eestis vaid 75 000 ringis.

Rahvas oli siiski mures nende halli  passi omanike pärast. Isegi tolleaegne superkollane ajaleht Post pidi inimesi rahustama, väites: paljud eestlased on kurjad, et valitsus annab 300 000 endisele okupandile välismaalase passi, ja kardavad, et sellega on parem elada kui Eesti isiktunnistusega. Välismaalase pass ei anna mingeid eeliseid, kinnitas Post. Isegi idanaabri survel mitte. See ei vabasta selle omaniku maksudest ja kaupmehedki ei jaga dokumendi ettenäitajaile tasuta viinereid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee