Fred Jüssi jaoks oli kõige tähtsam, et filmi peategelane oleks Eestimaa loodus (1)

„„Fred Jüssi. Olemise ilu“ on suure ekraani film. Seda peab kindlasti kinos vaatama. Ja praegusel hallil talvel on see värviline maailm puhas teraapia – hingekosutus,“ märgib filmi režissöör Jaan Tootsen.

Jaan, ütled tutvustuses, et see film on mitte midagi tegemisest. Kuigi Fred Jüssi on varemgi rõhutanud n-ö aeglase elu tähtsust, siis kas ei ole paradoksaalne, et kõige selle juures on ta ise jõudnud teha rohkem kui paljud teised kokku?

Täiesti nõus, inimesed rabelevad tihti sinna-tänna – ei ole minagi sellest patust prii –, teevad kümmet asja korraga ning siis on lõpuks ikkagi kõik kuidagi keskeltläbi... Fred Jüssi on üks suurkuju meie pealiskaudsuse ajastul. Kõikideks oma tegemisteks elus ja loomingus, olgu see siis raamatute kirjutamine, pildistamine või loodushelide salvestamine, on ta võtnud aega. Süvenemisaega. Sellepärast ongi kogu ta looming n-ö kullaprooviga.

Kunagi ta rääkis, et ühe oma raamatu tarvis pildistas ta suvel metsalilli ja sügisel pidi tunnistama, et üks suvi on mitme väga hea pildi kättesaamiseks liiga lühike aeg. Või siis need lood, mis meie digikultuuri ajastul, kus kõik teevad tuhandeid fotosid, naljakalt kõlavad: Fred Jüssi läheb hommikul metsa, tuleb õhtul tagasi ja ütleb ... et tegi täna kaks pilti.
Tänu sellisele suhtumisele on Jüssi looming klassika. Kõnetab inimesi ilmselt ka saja aasta pärast.

Kui kerge või lihtne portreteeritav ta oli? Kas teil filmitegijatena tuli vaid n-ö tal järel kõndida või tegite ka ettepanekuid, et läheks filmima ühte või teise kohta?

Nii ja naa. Leppisime alguses kokku, et väga palju teda ei solguta, et ei ole kaameraga ööd ja päevad ta kannul. See, mis eelkõige huvitas, on see, mida teeb Fred Jüssi siis, kui ta on üksinda... Kui ta teeb lõkke ja vaatab pilvi. See iseendaga olemise aeg. Tema enda jaoks oli kõige tähtsam, et filmi peategelane oleks Eestimaa loodus. Töö käigus muutuski portreefilm pigem loodusfilmiks. Eesti loodus läbi Fred Jüssi silmade. Suur töö on siin operaator Joosep Matjusel.

Minu jaoks on see film hümn viljakale mitte midagi tegemisele – aeglase elu ilust. Saame kulgeda koos Eestimaa maastikega eri aastaaegadest, saatjaks Fred Jüssi filosoofia. Fred on loodusfilosoof – kuidagi ei saanud selles filmis ilma tema mõteteta, selleta, kuidas mõtestab maailma üks mees, kes on justkui looduse ja kultuuri ristteel.

Hiljuti oli ETV eetris Vallo Toomla dokumentaalfilm Marju Lepajõest, mida vaadates hakkasin mõtlema, et kuna portreteeritav oli nii sügava mõttemaailmaga, siis jäi ilmselt väga palju huvitavaid ja väärt mõtteid filmist välja. Kas selle filmi puhul olite samas olukorras?

See on paratamatu, et kõik ei mahu ühte tunnisesse filmi. Samas on iga film kunstiline tervik. Kui film on juba valmis, on tunne, et kõike on täpselt parasjagu. Aga kindlasti ei ammenda see Fred Jüssi suurt mõttesalve. Siin on palju nosimist ka tulevastele põlvedele – jah, vaatamata oma viljakale mitte midagi tegemisele on ta olnud väga viljakas. Vaatame ainuüksi seda raamatute hulka, mille ta on elu jooksul kirjutanud, lisaks kõik need raadio- ja telesaated.

----------------------
Film „Fred Jüssi. Olemise ilu“

Režissöör: Jaan Tootsen
Operaator: Joosep Matjus
Montaaž: Katri Rannastu
Helikujundus: Horret Kuus, Fred Jüssi ja Külli Tüli
Helioperaator: Mart Kessel-Otsa
Produtsent: Kristian Taska
Tootja: Taska Film

---------------------
Eesti tuntuim looduse populariseerija

Fred Jüssi on olnud mitme põlvkonna jaoks Eesti tuntuim loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Tema sulest on ilmunud rohkesti loodust tutvustavaid ning ka teistesse keeltesse tõlgitud pildi- ja juturaamatuid, nagu „Kajakad kutsuvad“ (1966), „Fotoaparaadiga loodusesse“ (1965), „Rebasetund“ (1977, 1981), „Jäälõhkuja“ (1986, 2007), „Sügis“ (1995), „Ajamustrid“ (2003), „Maailma mõte“ (2005), „Kivimustrid“ (2015) ja „Rajamustrid“ (2017). Peale selle on tema tekste avaldatud trükiajakirjanduses, ta on teinud raadio- ja telesaateid, avaldanud plaate lindude, konnade jm loodushäältega ning olnud hinnatud esineja loodusõhtutel.