Inimesed

Imeliku osatäitja Rein Aedma avaldas põhjuse, miks kolis 90ndatel perega Eestist Austraaliasse (50)

Toimetas Jaanika Vilipo, 16. jaanuar 2020 13:31
Rein Aedma ja Heidi AedmaFoto: Teet Malsroos
Tänavu 50 aastat tagasi esilinastus Oskar Lutsu samanimelisel romaanil põhinev mängufilm "Kevade", mis valiti tagantjärele Eesti sajandi filmiks. Paljusid selle näitlejaid näeb taas kinoekraanil, kui veebruaris jõuab ekraanile "Talve", mis on Lutsu kirjutatud Paunvere lugude ainel valminud filmidest viimane. "Pealtnägija" käis külas Austraalias elaval Imeliku osatäitjal Rein Aedmal.

1970. aasta jaanuaris ilmavalgust näinud "Kevade" oli esimene Eesti film, kus peaosi täitsid lapsnäitlejad. Praegu 67aastane Rein Aedma oli üks neist teismelistest, kelle Tallinnfilmi talendiotsijad otse koolitunnist filmi värbasid. "Kutsuti ukse taha ja tehti selgeks, et otsitakse näitlejaid uuele valmivale filmile," rääkis Aedma.

Samal teemal

Toona 16aastane Aedma pidi rolli saamiseks kirjutama Imeliku karakterist essee, läbima rollikatsed, kus teda katsetati nii Imeliku kui Joosep Tootsina, ja õppima kandlel selgeks neli lugu. Et ka välimuselt Imelik välja näha, tuli Aedmal leppida isegi juuste värvimisega. "Vesinikhappega pleegitati mind blondiks, mis oli väga vaevaline ja raske protsess. Eriti minul millegipärast, sest mul on väga tugev juuksepigment," rääkis endine lapstäht saates. Ka Raja Teele osatäitja Riina Hein olevat pidanud läbima blondeerimise kadalipu. 

Võtted kestsid pool aastat ning lastel oli kohati topeltkoormus, sest filmimisega paralleelselt toimus Palamusel tavapärane koolitöö ja pandi isegi hindeid. Paljudel jäi aga õppimine muude ahvatluste tõttu soiku. Aedma sõnas, et üldiselt oli ta koolis musterõpilane ja ei olnud aega, mil ta ei saanud kiituskirja. "Aga "Kevade" rikkus tõesti ära – see oli see aeg, kui ma hakkasin suitsetama ja tulid teisedki patud. See keeras kõik pea peale: tänaval näidati näpuga, et "vaata, Imelik läheb". Minule isiklikult tuli kirju natuke üle saja, igalt poolt, üle Eesti. See lõi täitsa pahviks." Aedma sõnul tuli enamik kirju tütarlastelt.

Kardinaalne elumuutus – Austraaliasse kolimine

Aedma õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning hakkas kooliõpetajaks. Just seal, ülikooli luuleõhtutel, kohtas ta oma tulevast abikaasat Heidit. Pärnus õpetajatena töötanud Heidi ja Rein tegid 90ndate pöördelistel aegadel isiklikus elus radikaalse sammu: olles augustiputši eel Austraalias Heidi tädil külas, otsustasid nad kodumaale mitte naasta. Üheks põhjuseks oli poeg Lauri suhkruhaigus ja Eestis valitsev raviminappus. Teisalt sealne loodus ja keskkond. "Kui me läksime siin poodi ja võrdlesime sellega, mis meil Pärnus oli tol ajal, ei olnud need asjad võrreldavad. See oli ikka täielik šokk! Võttis aega, et me täielikult kohaneksime."

Austraalias jätkasid Aedmad emakeele õpetamist väliseestlaste järeltulijatele. Hiljem pidas Rein turvamehe ja kiviraiduri ametit. Heidi töötas hotellinduses. Kahekordsed vanemad ja kolmekordsed vanavanemad on nüüdseks Austraalia idarannikul juured alla ajanud – mõlemal on Austraalia kodakondsus, nad veavad kohalikku luuleteatrit ja naudivad pensionipõlve. "Austraalia on selles mõttes õnnelik maa, et sa ei pea olema rikas, et golfi mängida. Austraalias on võimalik kümne dollari eest terve mäng ära mängida golfiväljakul. Kui ma golfi siin esimest korda nägin, köitis see mind kohe!" 

Täispikka intervjuud vaata siin:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee