Foto: LAURA OKS
Eesti
16. jaanuar 2020, 00:10

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas raksatas pakane ja linnud surid lennult (2)

Oli 16. jaanuar 1940. Temperatuur oli ööpäevaga langenud 30 kraadi. Ajalehed kirjutasid: Petseris on 46 kraadi külma, Võrus 44, Antslas 43 kraadi. Rohkesti on külmutusohvreid. Pärnus sai sada kalurit külmakahjustusi. Omnibused seisavad. Pakane katkestas koolitöö.

„Kaevud, mis seninigi olid ahtrad, on hoopis kuivanud või külmuvad kinni. Võrumaalt teatatakse, et on võimatu vett vedada ka vaatides, see jäätub enne kohalejõudmist. Lautades ja tallides külmetavad loomad,“ kirjutab Uus Eesti. Postimees lisab, et elavhõbedaga termomeetrid ei saanud pakaserekordeid registreerida: neis külmus elavhõbe ära.

Päev hiljem on ajalehes pealkirjaks: „Petseris juba 50 kraadi külma! Säärast pakast pole meil olnud enam kui 72 aasta kestel. Metsades on surnuks külmunult leitud jäneseid ja igasuguseid linde. Iseäranis on külmale vastuvõtlikud varesed, kes lennupeal külmuvad ja langevad maha. Tallinnas oli külma 32 kraadi. Soojemaks kohaks Eestis oli Tahkuna, kus kraadiklaas oli langenud 23 pügalat alla nulli. Väiksemates jõgedes on vesi põhjani külmunud.“

Postimees märgib veel napilt, et Värskas näitas termomeeter 42 kraadi alla nulli. Ja samas lohutab: Taanis ja Norras on tekkinud madalrõhkkond, mis näib liikuvat Läänemere poole. Võimalik, et siis meil läheb mõni kraad soojemaks.

Takkajärgi teame, et kõige külmem oli sel talvel siiski Jõgeval. „Vaid“ 43,5 kraadi.