KUKU-KUKU! Ei tea, kas loodusemees ka kõigi lindude keelt teab, aga käoga saab ta filmis küll kenasti jutu peale.Foto: Jaan Tootsen
Sirje Presnal 15. jaanuar 2020 00:01
„See film on nagu saladusloori kergitamine, pilguheit Fred Jüssi pärismaailma – kuidas ta istub lõkke ääres või on selg vastu puutüve ja vaatab pilvi. Või kuidas ta öösel kuuvalgel metsas ringi uitab,“ räägib Jaan Tootsen oma uuest filmist „Fred Jüssi. Olemise ilu“. „Me näeme seda meest üksinda looduses kulgemas, nii nagu ta kogu aeg teinud on. Ja olen hästi tänulik, et ta lubas seda jälgida.“

Film „Fred Jüssi. Olemise ilu“ ei ole paljust. Seal on ainult üks tegelane, Fred Jüssi, kes õieti ei tee midagi muud, kui uitab looduses ning mõtiskleb elu ja olemise üle. Filmi looduskaadrid on nii hingekriipivalt kaunid, et mees ise jääb natuke nagu varju. Ent see on taotluslikult nõnda.

Edasi lugemiseks: