ÜLLATUS RIIGIKOGUS: peaminister Ratas ja opositsioon suutsid ärapanemise vahele ka asjalikku arutelu pidada (53)

*****

Peaminister Jüri Ratas tuli esmaspäeval riigikogu ette, et anda aru Eesti ettevalmistustest kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Kuigi aega kulutati ka poliitilisele kemplemisele, pidid nii valitsusjuht kui ka teda küsimustega pommitanud opositsioonisaadikud tõdema, et nii huvitavat arutelu pole riigikogu saalis ammu kuulnud.

Kui Kaja Kallas rääkis sellest, et Euroopa Komisjon on valmis järgmise kümne aasta jooksul kulutama 100 miljardit eurot, et saada sada Euroopa linna kliimaneutraalseks, läksid Ratase silmad suureks. Tema ei teadnud sellest midagi. „Ma igal juhul pean seda õigeks ja ma luban, ma püüan ka oma infot saada, mis see on, ja täiesti seda võiks edasi arutada, siiralt kohe,“ näis peaminister ehedalt innustunud.

Ilmselt ajas Kallas numbrid veidi sassi – 100 miljardit eurot on summa, mille Euroopa Komisjon plaanib panustada järgmise 30 aasta jooksul praegu vaestemate riikide järeleaitamiseks, et needki jõuaks 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Aga huvi Ratase hääles oli ehe. „Siiralt ka,“ nagu ta ütles – peaminister polnud ammu riigikogus nõnda innustunud.

Ratas ja Schwarzenegger 

See peegeldus ka tema vastustes küsimustele: vähem ümmargust juttu, rohkem sisu.

Kas Eesti peaks saama tuumajaama? Ratase põlvkond mäletab Tšernobõli ja kardab veidi sea sõna, aga teema vajab kaalumist, analüüsimist ja turvaliste lahenduste leidmist.

Äkki mõni uus rongiliin? Peaministri sõnul on temaga suhelnud eraettevõtjad, et ise kohaliku elu ja äri elavdamiseks raudteed ehitada.

Kas kliimaneutraalsuse saavutamine pole keeruline, kui suurriigid nagu Trumpi USA lepetest ei hooli? Ratas meenutas, et juba Arnold Schwarzenegger ütles, et kohalike omavalitusteta pole kliimasihtide täitmine reaalne ehk kui Ameerika suurlinnad, äkki isegi osariigid kampa löövad, pole riigijuhi meelsusest suurt probleemi. Ja Euroopa peaks olema teenäitaja, usub Ratas.

„Ma kuulan siin seda arutelu ja mõtlen, et, noh, üks paremaid arutelusid võib-olla, mis ma olen siin saalis selle lühikese aja jooksul kuulnud,“ nentis kõige selle peale oma esimeses riigikogu koosseisus istuv Raimond Kaljulaid. „Äkki meil peakski olema selline regulaarne, korrapäraselt toimuv kliimapoliitika arutelu, kus siis valitsus ja Riigikogu koos arutaks, mis on need eesmärgid, kuidas me nende poole liigume, kuidas nende täitmine läheb?“

„Ma saan aru, et teie riigikogu liikmena, nii nagu kord ja kohus ette näeb, tahate kõike seadusesse raiuda ja ega see ei pruugi ka vale olla, aga elu on õnneks natukene paindlikum,“ muheles Ratas vastuseks. „Ma arvan, et selline kord aastas ülevaade sellest kliimadebatist on igati teemakohane.“

Siiras või irvitav peaminister?

„Hea peaminister! Tõesti arutelu on hea,“ sõnas ka reformierakondlane Yoko Alender. „Millega te [valitsuse] kliima- ja energianõukogus tegelete ning kas me võiksime selle nõukoguga ka riigikogu liikmetena kohtuda?“

„Olen alati nõus teiega kohtuma ja sel teemal arutama, see ei ole mingi probleem. Meil on neid kohtumisi päris hea sagedusega – kuus korra, mõnikord paar korda,“ oli peaminister lahkelt valmis. „Tempo on päris hea meil, aga olete alati oodatud. Andke teada ja teeme neid kohtumisi.“

Kahjuks päris lõpuni sellest asjalikust meeleolust kinni ei hoitud. Otsa tegi lahti ekspeaminister Taavi Rõivas, kes ütles, et enne kukub see valitsus, kui saab valmis uus meetergi neljarealist maanteed.

Ka Alender lõpetas teemakäsitluse parteiliinidesse langedes: „Mulle tundub selle tänase arutelu puhul – mis küll oli kohati sisukas ja isegi huvitav –, et tegelikult peaministri sellist väga selget plaani sellest, kuidas Eesti kliimaneutraalsuseni jõuab, millised on need uued tehnoloogiad, millised on võimalused majandusele, me siiski ei kuulnud. Kõigepealt loeti meile ette nagu apteegireklaami kiirusel seda ilmselt ametnike koostatud teksti. Eelistustest ja tegelikest seisukohtadest vastuste kaudu kohati saime aimu, aga kohati mulle tundus, et peaminister tegelikult lihtsalt üsna nautlevalt irvitas nende teemade üle. Sellest on kahju.“

Tunnine hingetõmbepaus parteipoliitikast sai läbi ja Ratas kahetses omalt poolt, et muidu asisena püsinud debatiga lõpuks nii läks: „Hea, et 2020 valimisi ei ole, aga ega seda ei saa kuidagi ette heita, ju see debatt ikkagi poliitilisena siin püsib. Ükskõik, mida siin riigikogu ees, eks ju, valitsuse liikmena siiralt ja tõsiselt püüad öelda, väietakse, et see on jama, see pole piisav, ei süveneta jne.“