Timo Diener: nüüd peame ehtima end saavutusega, et olime 91 võimalikust filmist kümne parima hulgas

Diener tõdeb, et kümne parima filmi seas olles on konkurents väga tihe. „Võis spekuleerida, et ainuke variant „Tõel ja õigusel“ viie hulka saada oleks olnud tõesti siis, kui „Meemaa“ oleks valitud parima dokfilmi kategooriasse – äkki sellega rahuldutakse ja siis jäänuks üks kõva konkurendi koht tühjaks. Siis võinuks „Tõde ja õigus“ kuidagi sisse pugeda. Kuid kui kolm filmi olid välja öeldud ja ütlemata olid veel „Valu ja hiilgus“ ning „Parasiit“, siis oli teada, et sinna me seekord ilmselt ei mahu. Kuid mis seal ikka, nüüd peame ehtima end selle saavutusega, et olime 91 võimalikust filmist kümne parima hulgas.“

Timo arvates võis „Tõde ja õigus“ nominatsioonist ilma jääda piiratud nähtavuse tõttu. „Kui välja kuulutati kümme filmi, mille hulgast hakati viite valima, siis nendest kümnest puudus sel hetkel Ameerika levitaja ainult ühel filmil. Selleks oli „Tõde ja õigus“. Levileping sõlmiti küll kohe pärast kümne parima väljakuulutamist, aga see ei tähendanud, et film järgmisel päeval kinodesse jõudis. Kui teised filmid olid jõudnud kinno ja üleüldisesse kinolevisse, mõned kandidaadid ka Netflixi, siis nende kattuvus ja võimalikud kanalid, kus neid näha võis, olid palju suuremad. „Tõde ja õigus“ tegi küll head tööd oma kampaania raames kõikidele Ameerika filmiakadeemia liikmetele korraldatud erilinastustega, kus olid kohal ka tegijad, aga ilmselt vaadati seda filmi võrreldes teistega lihtsalt veidi vähem.“

Dieneril pole kahtlustki, et parima rahvusvahelise filmi kategooria võidab „Parasiit“. „See film nomineeriti kuues kategoorias, sealhulgas parima filmi, lavastaja ja originaalstsenaariumi kategoorias. Arvan, et siin ei ole mingisugust juttu – võitjasoosikuid on selles kategoorias hetkel ainult üks ja selleks on „Parasiit“.“