Tiina LokkFoto: Teet Malsroos
Film
13. jaanuar 2020, 16:56

Tiina Lokk: peame oma väikese filmitööstuse üle uhkust tundma (1)

"Kurb muidugi, et "Tõde ja õigust" viie parima hulka ei valitud, aga peame olema uhked, et saime niigi kaugele," räägib Euroopa filmiakadeemia liige ja Pimedate ööde filmifestivali juht Tiina Lokk Õhtulehele.

Lokk leiab, et kõik viis nomineeritud filmi on tugevad. Eriliselt hoiab ta pöialt aga poolakate filmile „Kristuse ihu“, kuigi on kindel, et võidu napsab Lõuna-Korea film „Parasiit“. „Arvan, et väga traditsiooniline vastus on, et „Parasiit“ võidab ka Oscari, nii nagu see on võitnud Kuldgloobuse ja BAFTA. Sellel filmil on praegu väga võidukalt läinud,“ räägib Lokk.

„Mõnes mõttes on mul eestlasena kahju, et „Tõde ja õigus“ ei saanud esimese viie hulka. Samas tundub see hästi loogiline. Teised filmid on lihtsalt väga palju rahvusvahelistel festivalidel käinud ja võitnud. Nende teekond terve selle aasta jooksul on olnud võimas,“ lausub ta. „Objektiivsed asjaolud mängivad siin lõpuks ikka rolli. Kihvt on aga see, et „Tõde ja õigus“ üldse kümne hulka sai, sest tegu on ikkagi debüüdiga ja sellena on ta ikkagi väga tugev,“ leiab filmiekspert. „Nii et peaksime uhked olema, et ta kümne hulgas oli. Lõppkokkuvõttes oli seal üle üheksakümne riigi ja nad saadavad sinna oma parimad filmid – konkurents on tugev. Natuke kurb, et edasi ei saanud, aga uhked peaksime olema juba selle üle, et ka meie väike filmitööstus nii kaugele jõuab.“ 

Lokk toonitab, et Oscarid on väga Ameerika-kesksed. „Igal pool mõjutab rohkemal või vähemal määral valikut turg ja need inimesed, kes seda auhinda välja annavad. Oscaritest on kujunenud väga prestiižne auhind tänu peavoolule ja suurtele Hollywoodi filmidele ja staaridele, kes seal osalevad, aga tegelikult on see Ameerika,“ ütleb Lokk. 

Lokile meenub tuttavalt kuuldud mõte: „Mulle tohutult meeldis mõttekäik, et „Tõde ja õigus“ tuletas ameeriklastele meelde nende kõnnumaade avastamist. See teema oli neile väga lähedane. Ma ei osanud seda enne nii mõelda. Meie arvasime, et „Tõde ja õigus“ on Eesti, aga tegelikult puudutas ta seal väga ameerikalikku teemat.“