KEHAKEELEVIDEO | „Eesti laul“ | Rasmus Rändvee: kui vaatajate hulgale mõelda, tulevad liblikad kõhtu ja hakkab paha

„Kui tavaliselt on „kana-muna-situatsioon“, mis algab sellest, et on kana ehk „Eesti laul“, kuhu on vaja muna ehk laul välja muneda, siis sel aastal oli mul teistpidi: alguses tuli laul, üsna spontaanselt ja mõnusalt,“ seletab Rasmus. „Mul oli üks vana lugu ja sellega me läksimegi, sest see lihtsalt meeldis meile nii väga.“

Rasmuse sõnul sai nii kirjutatud ka „Eesti laulul“ 2017. aastal võistlustules olnud „This Love“. „Ma ei taha tihtipeale strateegiat mõelda – see, mis tuleb südamest, on mõnusam,“ usub ta.

„Eesti laulu“ poolfinaali jõudmisest andis Rasmusele teada ema, kes helistas kohe pärast „Ringvaate“ saadet, kus edasipääsenud välja hõigati. „Ma ise unustasin ära, et need sel päeval avaldatakse,“ ütleb ta tagasihoidlikult. „Ema helistas ja küsis, kuidas mul tuju on. Vastasin, et normaalne, ja küsisin, miks ta helistab. Ema ütles: „Palju õnne,“ mille peale vastasin, et mul ei ole ju sünnipäev!“ naerab Rasmus. „Muidugi olin ma väga õnnelik ja lootsin väga, et poolfinaali saan. Väga kurb oleks olnud värava taha jääda.“

Tundis, et surgib juba valmis asja

Rasmuse sõnul pärineb tema tänavuse laulu algne motiiv ajast, kui ta kirjutas muusikat hommikust õhtuni. „Istusin enda väikeses stuudiotoas – lühikestes pükstes ja ilma särgita, nii poolteist aastat,“ naerab ta. „Young“ ongi tollal sahtlisse kirjutatud laul, mis sai uue kuue, kui Rasmus kohtus produtsendi ja helilooja Karl-Ander Reismanniga. „Läksin ükskord tema juurde, et teha koos ühte teist lugu. Õhtu lõpus küsis ta, millist muusikat ma ise teen. Lasin talle paari laulu. Selle püüdis ta kinni kommentaariga, et tegemist on päris laheda asjaga. Tegime sellest akustilise variandi,“ meenutab Rasmus. 

Kui mõne looga on noorel mehel kuude viisi pusimist, siis „Young“ sündis vaid mõne päevaga ja väga loomulikult. „See tuli kergelt nagu paljud minu edukamad laulud,“ tunnistab muusik. „Püüdsime seda küll paremaks teha, aga tundsime, et surgime juba valmis asja.“

Artistina peab Rasmus enda tugevaks küljeks esinemiskogemust, seda just otsesaates. „Arvan, et mind võib tele- ja avaliku esinemise puhul üsna kindlalt usaldada – puhtalt sellepärast, et mul on vöö vahel päris mitu kaameraga telekasti ronimist,“ naerab ta. „See on kindlasti üks eelis, mida ma üritan oma sõus ära kasutada. Tean, kuidas kaadervärk toimib: kes mida teeb ja kuidas tiimi sees asju kommunikeerida.“

Rasmus tunnistab, et naudib sellise mastaapse projekti telgitaguseid – pärast keskkooli mõlgutas muusik mõtet minna ülikooli režissööriks õppima. „Mulle meeldib seda puslet kokku panna,“ ütleb ta. „Mulle meeldib, et hull töö tehakse ära ja selle kõige lõpus on sul aega vaid kolm minutit, mis ongi su kogu töö vili. See on mõnes mõttes äge. Sama on teatritükkide ja filmidega. Nähakse päevi ja kuid vaeva, lõpuks läheb inimene filmi vaatama, võtab paar popkorni ja näeb selle asja ära pooleteise tunniga.“

Kujutleb ennast ka Eurovisioni lavale

Kui paljudel noortel muusikutel lähevad Eurovisionile mõeldes jalad nõrgaks, siis Rasmus tunnistab, et on ennast sellel konkursil reaalselt ette kujutanud. „Otsides sõu jaoks ideid, lähed neid tihtipeale Eurovisionile kaevandama. Tahes-tahtmata kujutled mõne laulja asemel teinekord enda nägu ja siis on seda lahe vaadata. Aga enne on vaja „Eesti laul“ ära teha!“ naerab ta.

„Muidugi arvan, et Eurovision tähendab lauljale kogemust, mida on ilma seal käimata raske ette kujutada.“ Rasmuse seni suurim ülesastumine on toimunud 14 000 inimesest koosneva publiku ees tudengite laulupeol. Vaatajaarvude peale püüab muusik siiski tähelepanu mitte pöörata. „Kui hakkad mõtlema, kui palju inimesi Eurovisioni vaatab, läheb suu lahti, liblikad tulevad kõhtu ja hakkab paha...“

Talle on meeldinud „Eesti laulu“ endise peaprodutsendi Mart Normeti soov anda Eesti muusikutele aastas üks normaalne kontsert, mida veab kümneid tuhandeid eurosid maksev tiim. „Paarisajapealisele publikule on samuti mõnus kontserti anda, aga ükskord on ka võimalus teha suurt asja, nagu välismaal,“ naerab Rasmus. „Televisiooni ja meedia mõju on tohutu nii Eestis kui ka terves maailmas.“

Sellel aastal andis Õhtuleht kõigile „Eesti laulu“ 24 poolfinalistile ülesande esitada oma võistluslugu kehakeeles. Vaata kehakeelevideot!