"Tõde ja õigus"Foto: Kaader filmist
Film
13. jaanuar 2020, 15:32

KAHJU! „Tõde ja õigus“ jäi Oscari nominentide hulgast välja (135)

Esmaspäeva õhtupoolikul avalikustati tänavused Oscari nominendid. Shortlist'i valitud Eesti film „Tõde ja õigus“ kahjuks kümne väljavalitu hulgast viie nominendi hulka ei pääsenud. 

Viis parima rahvusvahelise filmi nominenti on:

„Kristuse ihu“ („Corpus Christi“, Poola)

„Meemaa“ („Honeyland“, Põhja-Makedoonia)

„Hüljatud“ („Les Misérables“, Prantsusmaa)

„Valu ja hiilgus“ („Pain and Glory“, Hispaania)

„Parasiit“ („Parasite“, Lõuna-Korea)

„Tõde ja õigus“ püstitas esimese rekordi juba kinodesse jõudes – avanädalavahetusel käis seda vaatamas 51 239 inimest, mis on taasiseseisvunud Eesti avanädalavahetuse rekord. Ka avanädala lõpuks oli film senised rekordid üle teinud, kogudes 90 550 vaatajat. Muide, Narvas vaatas avanädalal filmi 726 vaatajat, mis ületas tavapäraseid Eesti filmi vaatajanumbreid selles linnas pea kümnekordselt.

Mullu veeburaris esilinastunud film purustas märtsikuuks ka taasiseseisvunud Eesti kõigi filmide rekordi – kui varem kuulus vaadatuima filmi esikoht „Avatarile“, mida vaatas 194 327 inimest, siis möödunud aasta 18. märtsiks oli „Tõde ja õigust“ kinos vaatamas käinud 205 595 silmapaari. Tänaseks on filmi vaadatud üle 260 000 korra.

"Tõde ja õigus" Foto: Kaader filmist

Esimene hea uudis Ameerikast tuli 17. detsembril, kui selgus, et „Tõde ja õigus“ on valitud Oscarite jagamise shortlist'i ehk kümne filmi hulka, millest valitakse viis nominenti. 20. detsembril teatati aga järgmine rõõmu-uudis Los Angelesest, kus „Tõde ja õigus“ võitis rahvusvahelise pressiakadeemia välja antava filmiauhinna Satellite Award. Rahvusvaheline pressiakadeemia on üks suuremaid meelelahutusajakirjanike ühendusi, millel on liikmeid kõikjal maailmas. Auhind keskendub peamiselt Ameerika Ühendriikides toodetud mängufilmidele, eraldi kategooria on rahvusvahelistele mängufilmidele.

3. jaanuaril pärjati film oodatult ka Eesti filmiauhinnaga Neitsi Maali.

Vahetult enne nominentide teatamist ennustasid mitmed USA portaalid ja väljaanded, millised viis filmi kümnest nominentide hulka pääsevad. Väljaanne The Playlist ja nimeka Hollywood Reporteri ajakirjanik Scott Feinberg ennustasid, et „Tõde ja õigus“ pääseb nominentide sekka, Vanity Fair ja Indiewire.com Eestile aga kohta viie hulgas ei pakkunud.

Filmi režissöör Tanel Toom paljastas Los Angeles Timesile antud intervjuus, et oli filmi välja tulles valmis kriitikatuleks. „Ma olin vägagi valmis, et mind maapõhja tambitakse. Eestlased, meedia ja kõik teadsid filmist, sest selle tegemine võttis nii palju aega. Igal eestlasel oli oma nägemus, kuidas film peaks välja nägema, sest see põhines ju raamatul. Kuigi paljud eestlased pole seda raamatut tegelikult lugenudki,“ arutles ta.

"Tõde ja õigus" Foto: Kaader filmist

Stsenaariumi valmimine võttis neli aastat ja sellele lisandus kolm, et film kinolinale jõuaks. Toom paljastas LA Timesis, et „Tõe ja õiguse“ filmimisel tekitas enim peavalu ilm. „Eriti keeruline oli talveosa. On inimesi, kes ütlevad, et kliimasoojenemine on väljamõeldis, kuid Eestis on meil alati olnud neli aastaaega. Nüüd on ilm tõeliselt muutumas ja talv tuleb igal aastal üha hiljem. Mõnel aastal pole talve ollagi,“ ütles Toom, et seetõttu tuli talvevõtteid kaks korda edasi lükata.

Tanel Toomil on juba üks kogemus Oscari nominatsiooniga olemas – aastal 2011 valiti tema lühifilm „Pihtimus“ viie nominendi hulka. Toom on väljaandele Deadline antud intervjuus öelnud, et seekord on panused palju kõrgemad.

„Tõe ja õiguse“ režissöör ja stsenarist on Tanel Toom, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, produtsent Ivo Felt, osades Priit Loog (Andres), Priit Võigemast (Pearu), Maiken Schmidt (nüüd Pius) (Krõõt), Simeoni Sundja (Juss), Ester Kuntu (Mari).

„Tõde ja õigus“ võeti üles pooleteise aasta jooksul. Võtetega alustati 2017. aastal ning võttepäevi oli 75. Suurem osa stseene võeti üles Võrumaal Mõniste lähedal Vastse-Roostal, kuhu ehitati spetsiaalselt filmi-Vargamäe. 2019. aasta maikuus avati võttekoht ka külastuseks. Filmi eelarve oli 2,5 miljonit eurot, millest viiendik kulus dekoratsioonidele. Originaalmuusika autor on Mihkel Zilmer, kasutatud on ka Pärt Uusbergi loomingut.