KEHAKEELEVIDEO | „Eesti laul“ | Mariliis Jõgeva: võistluslaulu esitades mõtlen tihti oma pojale (4)

Kuigi laiem publik pole Mariliisist (32) viimasel ajal palju kuulnud, on muusika siiski tema põhitöö. „Meil on palju esinemisi ja uus aasta tõotab tulla töörohke,“ sõnab lauljanna. Mariliis räägib naljatades, et kui aega üle jääb, tegeleb ta enda teise kirega – meikimise ja stiliseerimisega. Särav lauljanna omandas äsja moestilistika eriala Eesti kunstiakadeemias.Mariliisi soolokarjäär sai tuule tiibadesse 2010. aastal. Seejärel sündis talle poeg ning muusikaga tegelemine jäi mõneks ajaks soiku. „Pühendusin oma pojale. Kui ta sai kaheaastaseks, otsustasin uuesti muusikat tegema hakata.“ Nii kirjutas Mariliis oma esimese loo, mis jõudis ka „Eesti laulule“. Pärast seda hakkas südikas neiu otsima endale tiimi, kellega bändi teha. Nii algas tal koostöö produtsent Oliver Mazurtšakiga, mis kestab praeguseni. „Unistustes“ valmis Mariliisi ja Oliveri ühisest loomesulest. „Oleme peaaegu viis aastat koostööd teinud. Kindlasti oleme mõlemad selle aja jooksul arenenud – Oliver produtsendina ja mina muusikakirjutajana,“ räägib Mariliis. „Meie koostöö klappis kohe alguses väga hästi.“

„Unistustes“ vajas aega kasvamiseks

Mariliis räägib, et „Unistustes“ sai kirja pandud juba eelmisel aastal, aga mingil põhjusel jäi see seisma. „Tegime ta enam-vähem valmis, aga siis otsustasime, et sellisel kujul ta ei toimi - produktsiooni pidi muutma. Mängisime mõned sõnad ümber ning tegime produktsiooni ümber selle mõttega, et loo võiks saata „Eesti laulule“.“Mariliis leiab, et „Eesti laul“ on Maarjamaa muusikamaastikul üks olulisemaid sündmusi, millest muusik ei saa mööda vaadata. „See on väga lahe kogemus ja võistlus, mida jälgivad paljud inimesed. Ühtlasi on see hea hüppelaud artistidele. Kui selline võimalus antakse, tuleb sellest kinni võtta,“ leiab ta.Mariliis usub, et tema lugu eristub teistest võistluslauludest, kuna on eestikeelne. „Nii palju, kui ma olen kuulnud, siis lauldakse inglise keeles. Eesti keelt ei tasuks karta,“ arvab lauljanna. „See on väga ilus keel ja eestikeelsetel lugudel on Eurovisionil varasematel aastatel ju väga hästi läinud!“ Ka tunneb Mariliis end eestikeelseid sõnu kirjutades oluliselt kodusemalt. „Mulle meeldib eesti keeles sõnu kirjutada,“ ütleb ta. „Tunnen, et oskan seda piisavalt hästi.“ Mariliis leiab, et endale loo kirjutamisel on palju plusse: „Siis sa tead, millest laulad. Kui sulle kirjutab keegi teine, siis ei suuda sa võib-olla lõpuni aru saada, mida loo kirjutaja mõtles.“„Unistustes“ räägib, nagu nimigi ütleb, unistustest. „Panin kirja oma mõtted ja soovid. Tegelikult mõtlesin, et kõikidel inimestel on ju unistused ja soovid.“ Mariliis loodab, et iga inimene leiab sellest loost midagi, millega samastuda. „Kui mina seda laulu laulan, siis mõtlen tihtipeale oma poja peale – see on minu jaoks väga isiklik ja emotsionaalne teema. Mõtlen ka sellele, et kuna tänapäeva ühiskonnas on nii palju kadedust ja õelust, siis inimesed võiksid rohkem öelda kellelegi hästi või teha midagi head,“ arutab lauljanna. „Sellised asjad nagu naeratus või hästi ütlemine läheb meist paraku mööda. Või tundub see meile nii loomulik, et keegi ei pööra sellele eriti tähelepanu, kuigi võiks.“

Kommentaarid jätavad külmaks

Eurovisionistki on lauljanna vargsi unistanud. „Ma ei tea, kuidas mul läheb või kas inimesed hääletavad, aga tean, et meil on ülilahe „Eesti laulu“ tiim: väga professionaalsed taustalauljad, produtsendid ja lavastaja. Ma annan endast maksimumi ja mütsiga lööma ei lähe! Kui „Eesti laul“ oleks lihtsalt lauluvõistlus, kus keegi saaks esimese, teise või kolmanda koha, rahalise auhinna või medali, siis ei oleks see konkurss nii populaarne. Aga kuna see on rahvusvaheline ja sealt tuleb üks võitja, kes esindab meie riiki, siis see on eestlaste jaoks oluline,“ ütleb lauljanna.Mariliis on aastatega piisavalt tugeva selgroo kasvatanud ning negatiivsetest kommentaaridest ei lase ta end juba ammu häirida. „Vanasti puudutas see mind rohkem. Nüüd ma aga tean, mida tahan ja teen, mul on siht silme ees. Ma ei taha ennast lasta sellistest asjadest häirida, mis mulle tegelikult mitte midagi ei tähenda.“

Sellel aastal andis Õhtuleht kõigile „Eesti laulu“ 24 poolfinalistile ülesande esitada oma võistluslugu kehakeeles. Vaata kehakeelevideot!