tüüpilisest lo.llist eestlasest, kelle aju on loodud orj.ami.seks. Teie tõde ja õigus on raha, see ka valitseb. Tulge ometi juba sealt keskajast välja. Si.tt film.
Film kahjuks ei suutnud seda edasi anda, mida Tammsaare ütles. Meie teame seda ja oleme oma filmi fanaatikud, aga kuidas muust rahvusest inimesed aru saavad?
üle pika aja väga hästi tehtud Eesti film. iga kulutatud sent on läinud asja ette.vinguviiulid vahtigu klassikokkutulekuid. juba kulunud mõte- Oskari saamiseks pidanuks filmiAndres ekspluateerima oma talusNeegertööjõudu või abielluma peale krõõda surma nt. saunamadise või Marilt jussi ülelööma
Sul ei keela keegi kostüümidraamasid vaadata. Vaata. Võid neid Vene "suure režissööri" Mihhalkovi klantsitud filme vaadata, kus kõik on eepiline ja üliesteetiline. Päriseluga pole seal muidugi midagi pistmist. Vaatad ära ja unustad..
Film on väga hea, tegija on väga hea. Aga neile, kes tahavd vägisi midagi halvasti öelda vaadake peeglisse ja öelge need sõnad iseendale, ehk saate nii positiivsust juurde.
Eestlased ei ole ka millegiga rahul ja ikka virisevad. Hea film on. Ainuüksi Oscari eelnimekirja pääses vaid 10 välismaist filmi 189-st! Seegi juba suur tunnustus et meie film nende 10-ne hulgas. Minule vägagi film meeldis, harva vaatan midagi 2 korda. Seda vaatasin. Filmi ainus miinis on, et Toom ei arendanud seda Andrese usufanatismi teemat. Mingil hetkel muutus Andres ju raamatus tõsiseks usufanaatikuks oma "tõe ja õiguse" otsinguil..
"Tänavu esitati rahvusvahelise filmi Oscarile kandideerimiseks 91 linateost, millest pääses lühinimekirja 10. Nende 10 hulgast valitakse omakorda kuu aja pärast viis nominatsiooni." Tõde ja õigus" nende seas. Mida siin enam õelutseda, kes viga tahab leida, see leiab alati. Naljakas siin all lugeda "spetsialistide" arvamusi a'la mul ei meeldinud ja film ei ole isegi esitamise väärt. On esitatud ja kõrgele jõudnud. Kas jõuab edadi või mitte, pole enam nii oluline, tunnustus on juba käes.
Liiga teatraalne, illustratiivne, stseenid vahelduvad järsult, puudub sidusus; neile, kes pole raamatut lugenud, jääb mõndagi arusaamatuks. Ka neile, kes ei tea XIX saj vaese taluniku eluolu. Ka oli kurb, et taluõuele ei istutatud aastate jooksul ühtki puud-põõsast-lillepeenart, oli vaid porine songermaa.
mu meelest on film liiga teatri moodi. Nagu omaette stseenid. Sidusust, sujuvust napib. Palju peab ise juurde mõtlema, mis on kerge neile kes on raamatut lugenud. Ka ei sobi mulle, et Vargamäe taluõu oli nagu porimülgas. Mõne põõsa, puu või lillepeenra võinuks ikka aastate jooksul istutada. Ja Krõõt ju ka kartis abikaasat. Võinuks ennast rohkem kehtestada, aga muudkui nuttis aidas emalt saadud kirstukaanel salamisi. Et siis patriahaalne kogukond, naised olid loomadest vähem väärtuslikud.
Üldiselt hea film, aga Tammsaaret on napilt! Kõik on väga poolikult olemas, aga see, kes pole romaani lugenud, ei pruugi tõepoolest eriti midagi aru saada! Pearu on lahja romaani omaga võrreldes, aga Andres on - eriti filmi lõpustseenides - Andres ikka küll!
Tänapäeval ei mõisteta enam seda elu ja maa nimel rähklemist , mis oli ja tuli läbi elada Vargamäel 19. sajandil.
Suur tükk ajas suu lõhki... Ja saigi juppidest koosnev film!
Vaatasin ka selle filmi ära, et oleks linnuke kirjas, kuid nagu ikka- masendav eestlaste olemine ja tegemine...häid ja positiivseid tundeid see küll ei jätnud ning ei kujuta ette kuskilt maailma otsast vaatajat, kes ei saa eestlase olemusele üldse pihta...seega loodan, et Oscari- lootus olematu!
Naa brid pidanuks juba filmi keskel ära leppima ja kõrtsi, kui pahede poha maha põletama. Samuti olnuks ju loogiline, et kogu kahe talu peale moodustub üks ja ühine kärgpere ning uusi rikastavaid liikmeid toodaks ka väljamaalt juurde ja film võinuks lõppeda suure peoga ja ilutulestik täitnuks Vargamäe metsad ja Tondikaku rahvas ja loomad tulnuks lõpuks ka peole.
Kas Sa ajaloost üldse tead midagi ja eestlaste raskest elust 19.sajandil. Paljukest seal üldse midagi head ja positiivset oli. Tammsaaret ilmselt pole lugenud. Sinu jaoks on Klassikokkutulekud parajad, mitte sügava sisuga filmid.
Lõpupoole filmis auras kausitäis kooritud kartuleid, nagu meie uhkes Eesti kodus kohe praegu jõuludel. Tol ajal uhkeid kausse ei olnudki ja karleid pandi laua peale otse ning kartulid olid teratumalt koorega. Nominatsiooni vastu ei ole midagi.
Olin eile sunnitud selle "Tõe ja Õiguse" ära vaatama. Pikk-lohisev, raske film. Ei saa aru, miks seda kiidetakse. Saan aru, et see on oluline raamat ja tähtis teos eestlaste jaoks, aga mulle ei meeldinud. Nagu Mikita Türil rohelisel kogukonnaüritusel oma esinemises ütles "viieköiteline sookuivenduse käsiraamat". Kogu see temaatika on palju paremini ja kompaktsemalt "Põrgupõhja uues Vanapaganas" kokku võetud. Ka film oli palju paremini jälgitav.
No kui raamat on pikk-lohisev, siis on raske selle järgi teistsugust filmi teha, ilma algmaterjali oluliselt muutmata. Arvestades, et tavaliselt saavad Oscari pigem kehvapoolsed filmid, siis on minu arust nominatsiooniks täitsa lootust ;)
Milline südametu inimene sa oled, Marile, kui Moderaatorile kaasa ei tunne. Millist piina ta pidi tundma, keskaja inkvisitsiooni tal kindlasti oleks olnud kergem taluda.
Kas on ka mõni inimene, sündmus, tegu, mida sudaksid kommenteerida positiivselt, seni sellist juhtumi ei ole olnud. Nii kui hommikul silmad lahti, kohe sapp volab.
Kindlasti ei saa, maailmale ei meeldi sellised aeglase tegevuse ja jutuga asjad, pool tegevusest toimub hämaras, et ei saa ise ka aru mis seal tehakse, jutt ka ebaselge, ühesõnaga, eestlased ei oska filme teha
Keegi ei tulista, ei kuku läbi akna, kedagi ei kägistata, keegi ei kihuta kraavi... Siis pole ka film? Siin kommenteerijad, teile ei jõua kohale, et nii raske oligi meie esivanemate elu maal.Raamat on ju kirjutatud kirjaniku silmade läbi.
Igaljuhul minul tulid pisarad silmi, kui film lõppes.
KOMMENTAARID (93)