KruuvVideo: Märt Niidassoo, Martin Ahven,Tatjana Iljina
Saund
13. jaanuar 2020, 00:01

Õhtuleht on tänavu „Eesti laulu“ ametlik meediapartner ning toob iga päev teieni üht poolfinalisti tutvustava loo ja tema laulu sõnumi kehakeeles.

KEHAKEELEVIDEO | „Eesti laul“ | Linnapoiste folkbändi Kruuv hoiab koos sõprus

„Eesti laulu“ tänavune etnoamps tuleb kuueliikmeliselt bändilt Kruuv, kes on Maarjamaal muusikat teinud juba tosin aastat. Neil on ambitsioonikas plaan jõuda seekord ka finaali. „See on üks põhjustest, miks me siin oleme,“ avaldab laulja ja kitarrist Allan.

„Me ei ole sugugi kõik muusikud,“ tutvustab „Eesti laulu“ poolfinaali jõudnud bändi Kruuv laulja, kitarrist ja ukulelemängija Allan, kes peab end naljatamisi ainsaks õnnetuks, kes teeb muusikat täiskohaga. Kruuvi teised liikmed peavad üpris põnevaid ameteid: kitarrist Valmar teeb vetikatest punast värvi, trummar Silver aitab lennukitel maanduda, trompeti- ja parmupillimängija Heiki teeb 3D-efekte, bassimees Villem väljastab Vikerraadios uudiseid ja ainus naisliige Liisa on peale flöödimängu ka bändi helitehnik.

„See kooslus tekkis keskkoolis, kui Valmar, mina ja Allan käisime Vanalinna hariduskolleegiumis. Sealt sai Kruuvi tuumik alguse,“ meenutab bändi sünnilugu Silver. Hiljem liitus nendega Villem, kes oli samuti hariduskolleegiumi kasvandik ja, nagu hiljem selgus, Silveri sugulane.

Linnapoiste tõlgendus folgist

Kruuv ei ole eestlastele võõras, sest etnohõnguline bänd osales „Eesti laulu“ konkursil ka 2015. aastal looga „Tiiu talu tütreke“. „Kuna eelmine kord jõudsime kenasti poolfinaali, tahame seekord jõuda finaali. See on ka üks põhjustest, miks me siin oleme,“ ei salga Allan ambitsioone.

„Kui kuulata tuttavaid, siis olevat just meie hea tuju laul selline, mis silma jääb,“ sõnab Valmar.

Bändi trummar lisab, et teistest tänavustest kandidaatidest eristab Kruuvi seegi, et nende võistluslaul „Leelo“ ei räägi armastusest.

„Meil on ka folgilisi elemente. Sellel aastal ei ole „Eesti laulul“ ühtegi teist folkbändi,“ tähendab Allan. „Meie laul sündiski soovist ühendada etno- ja popmuusika. Leelo tähendab rahva- või regilaulu laulmist. Minu jaoks on see ka ürgne ja maagiline sõna, mida tihti ei kuule. Leelotamine on regilaulu laulmine ja ma arvan, et popi võtmesse keeramine selle puhul õnnestus.“

„On huvitav, et keegi meist Kruuvis ei ole väga teadlik Eesti etnoloogiast ja folgist. Me oleme linnapoiste folkbänd,“ naerab Allan, kes ise on Lasnamäel üles kasvanud. „Soovime pärimust edasi kanda. See on meie moodi tõlgendus. Ega me saa asjadest nii õigesti aru nagu need, kes seda näiteks õpivad, me mõistame seda omamoodi. See on linnapoisi folk.“

Kruuvi pääsemine poolfinaali hõigati välja üsna „Ringvaate“ saate alguses. „Mina saadet ei näinud, aga telefon läks punaseks – kõik hakkasid sõnumeid saatma,“ tõdeb Silver.

„Mina olin Rootsis kosmeetikamessil ja siis tuli kõne, et saime. Alati on üllatav sisse saada, sest konkurents on tugev. On nii palju häid lauljad ja artiste, kes oma laule esitavad,“ sõnab Valmar.

„Üllatus oli selle võrra väiksem, et meie nimi hõigati välja suhteliselt alguses. Ma ei jõudnud sissegi veel elada sellesse. Kui see oleks olnud viimane lugu, olnuks pinge laes,“ meenutab Allan. Temal endal on tänavusel „Eesti laulul“ mitu rauda tules: Allan on ka Inga Tislari loo „Right Time“ kaasautor.

Allan tunnistab, et on vaimusilmas juba kujutlenud Kruuvi laulmas ka Eurovisioni laval: „Arvan, et see lugu sobiks sinna kenasti.“

„Sel aastal on ka lihtsam, sest oleme korra juba „Eesti laulul“ olnud ja kujutame enam-vähem ette, mida see tähendab,“ lisab Valmar. „Kindlasti paistab see silma. Kas ta kõigile meeldib, on iseasi, aga ma usun, et see eristub, eriti Eurovisionil.“

Kõigile ei saagi meeldida!

„Me oleme Kruuvi teinud üle kümne aasta. Selle aja jooksul oleme saanud erinevaid kogemusi ja ka viimati, kui me „Eesti laulul“ osalesime, olid kommentaarid seinast seina, kuna inimeste maitse on erinev. Ei saa eeldada, et sa teed loo, mis kõigile meeldib. Aga seda positiivset tunnet, mida meie lugu edasi kannab, oleks kõigile vaja,“ räägib Silver. 

Valmar kiidab, et igal pool, kuhu Kruuvi on kutsutud, on olnud hästi toredad inimesed ja ansambel on sellisesse keskkonda sobinud. „Rahvatantsijatega oleme olnud seotud, nad on võtnud mitu meie laulu tantsida. See on kindlasti tore valdkond,“ sõnab ta.

Allan lisab, et kõikides Kruuvi videotes on osalenud rahvatantsijad: „Meil on väga vedanud, et sellised inimesed meiega koostööd teevad.“

„Kuna meil on väga rütmikas muusika, sobib see ka pulmadesse. Need on kindlasti hästi vastutusrikkad, aga väga toredad peod, mis on meid viinud risti-rästi igale poole mööda Eestit,“ ütleb Valmar.

Allanile meeldivad suuremad esinemised ja festivalid. „Teine laulja Heiki aga naudib intiimseid esinemisi, sest siis on võimalik inimestega rohkem rääkida ja nendega suhestuda. „Sellised eriarvamused meil on, aga sellest hoolimata on meie bänd suurepäraselt koos püsinud tänu sellele, et siin ei ole mitte ainult muusikud, vaid ka sugulased ja väga head sõbrad,“ kiidab Allan. „Sõprus hoiab bändi koos. Me ei lähe niivõrd esinema, kui kokku saama. Istume bändi bussi ja kõigil on „jeeee!““

Sellel aastal andis Õhtuleht kõigile „Eesti laulu“ 24 poolfinalistile ülesande esitada oma võistluslugu kehakeeles. Vaata kehakeelevideot!